Redaktsioon: 11. juuli 2019, kell 23:36 redigeeri Athanasius Soter (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 12 937 muudatust P →‎Tehnilised uuendused ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. august 2019, kell 02:55 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: '''Raadio Eestis''' sai alguse [[21. oktoober\|21. oktoobril]] [[1918]]~~. aastal~~, kui [[raadioside]] organiseerimiseks moodustati [[Tallinna sadam]]as asunud Balti laevastiku sädetelegraafijaama baasil [[Eesti Kaitseministeerium]]i mere- ja lennuväe Tallinna Traadita Telegraafijaam. [[1921]]. aastal demonstreeriti Eestis esimest korda [[Raadiovastuvõtja\|raadiovastuvõtjat]] ([[Raadioaparaat\|raadioaparaati]]) kui välismaiste [[Raadiosaatja\|raadiosaatjate]] poolt [[Eeter\|eetrisse]] antavate saadete vastuvõtmise vahendit. 5. rida: Esimesed raadiovastuvõtjad jõudsid [[Eesti]]sse juba enne oma [[Ringhääling\|ringhäälingu]] loomist Eestis. Eestikeelse vaste sõnale "''broadcast''" – ~~sőna~~sõna "[[ringhääling]]" mõtles välja postivalitsuse ülem [[Hindrek Rikand]] [[22. november\|22. novembril]] [[1923]]~~. aastal~~. == Ajalugu == 14. rida: [[Ringhääling]]u katsed algasid Eestis juba [[16. jaanuar]]il [[1924]], kui [[Tallinn]]a ja [[Weimari vabariik\|Saksa]] raadiojaama [[Königs Wusterhausen]]i vahel tehti kõneproov. Kuna kõneproovi kuuldavuse kohta puudub informatsioon, siis ei peeta seda katsesaadete ametlikuks alguseks. Esimene ametlik ja kuuldav raadiosaade läks eetrisse [[11. mai]]l 1924~~. aastal~~ ning selleks oli [[Läänemaa Ühisgümnaasium]]i õpilaste [[segakoor]]i kontsert. Seda saadet edastas 2500 meetrise [[lainepikkus]]ega [[Haapsalu]] posti-telegraafijaama saatja. Saatja mastantenni kõrguseks oli 90 meetrit, see seisis tugiisolaatoritel ning oli tõmmitsatega teraskonstruktsioonmast. Eesti [[Raadio Ringhääling]] asutati eraettevõttena [[1. november\|1. novembril]] 1924~~. aastal~~. Kümme aastat hiljem, [[1. juuli\|1. juulil]] [[1934]] Raadio Ringhääling riigistati janing selle uueks nimeks sai [[Riigi Ringhääling]]. Esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade läks eetrisse [[18. detsember\|18. detsembril]] [[1926]]~~. aastal~~ kell 19:.00. Esimest raadiosaadet anti eetrisse [[Kopli]] saatejaama kaudu, kuhu helisignaal edastati Pikk tn. 43 asunud stuudiost. Saatja väljundvõimsus oli 2,4 kW. Esimesteks silmapaistvamateks saatejuhtideks olid naisteadustaja [[Erika Veidenbaum]] ja reporter [[Felix Moor]]. [[1927]]. aasta sügisel kolis Raadio Ringhääling [[Rahvusooper Estonia\|Estonia teatri]] kolmandale korrusele, kus olid tunduvalt avaramad ruumid ning head võimalused teha muusikaüritustest ja teatrietendustest otseülekandeid. [[1929]]. aastal ehitati Kopli saatejaama asemele uus ja võimsam, Raadio Ringhäälingu Tallinna kesklaine saatejaam, mis asus [[Lasnamäe]]l. Hoone sai valmis sama aasta [[juuli]]s. [[1928]]. aasta [[Oktoober\|oktoobris]] oli oma tööd alustanud ka Tartu kesklaine saatejaam, mille lainepikkuseks oli 578 meetrit. 28. rida: ==== Esimesed stereofoonilised raadiosaated ==== 1938. aastal said alguse ka ~~katsed~~katsetused ruumilise heli edastamisega raadioringhäälingus -– [[Stereofoonia\|stereofoonilised]] raadiosaated [[kesklaine]]l. Selleks kasutati vasaku ja parema kanali signaalide edastamiseks kahte [[Amplituudmodulatsioon\|amplituudmodulatsiooniga]] töötavat saatjat ([[Stereo\|AM-stereo]] üks variante). Neid saateid sai kuulata kahe vastuvõtja abil, millest üks oli häälestatud ühe, ja teine teise saadet edastava ringhäälingusaatja sagedusele. ==== [[Türi]] kesklaine saatejaama ehitamine ==== [[1936]]. aastal alustati [[Türi]] kesklaine saatejaama ehitamist, et tagada üle-eestiline Riigi Ringhäälingu saadete kvaliteetne vastuvõtt. Türi saatejaam oli 196,6 meetrit kõrge isolaatoritel vabalt seisev mast, mis oli esimene tugedeta mastantenn Euroopas ja kõrgeim seda tüüpi mast maailmas. Riigi Ringhäälingu Türi kesklaine saatejaam alustas oma tööd [[15. detsember\|15. detsembril]] [[1937]]~~. aastal~~. Tegemist oli poollaine antenniga, sest saatja lainepikkuseks oli 410,4 meetrit. Seega edastasid 1937. aastaks Riigi Ringhäälingu saateid juba kolm saatjat, mis asusid Tallinnas, Tartus ja Türil. Saadete avalauseks oli "Halloo, halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!" 39. rida: ==== Konflikt Itaaliaga ==== Tallinna kesklaine saatejaama lainepikkus oli 219,6 meetrit. Samal lainepikkusel hakkas töötama aga ka [[1930]]. aastal ehitatud [[Itaalia]] [[Torino raadiojaam]], mis vaatamata kaugusele suutis ka päevasel ajal segada Tallinna saatejaama kuulamist. [[Mussolini]] valitsus ei teinud eestlaste pahameelest välja ning seetõttu läksid Eesti raadiojaamad ajutiselt üle järgemööda [[Rooma]], [[Napoli]] ja [[~~Milaano~~Milano]] raadiojaamade sagedustele. See samm mõjus ning tüli lahenes sellega, et Torino raadiojaam läks üle teisele sagedusele. === Aastad 1940–1991 === ==== Teine maailmasõda ja okupatsioonid ==== [[1940]]. aastal okupeeris [[Nõukogude Liit]] Eesti. Okupeerimise tagajärjel keelustati kõik Eesti Vabariigi [[institutsioon]]id, nende hulka kuulus ka Riigi Ringhääling. Selle asemele loodi sama aasta 22. novembril [[Eesti NSV~~\|ENSV~~]] [[Rahvakomissaride Nõukogu]]le alluv Raadiokomitee. [[1941]]. aastal, kui [[Kolmas riik\|Saksamaa]] alustas sõda Nõukogude Liiduga, korjas Nõukogude okupatsioonivõim eestlastelt ära kõik registreeritud raadiovastuvõtjad. Saksamaa okupeeris kõik Balti riigid. Saksa vägede eest taganev Punaarmee õhkis Tallinna, Tartu ja Türi kesklaine saatejaamad koos antennidega. Asemele tulnud Saksa okupatsioonivõim hakkas sama aasta lõpul raadioid omanikele tagastama. Suur osa patareitoitega raadiotest jäid siiski tagastamata, sest need rekvireeriti Saksa sõjaväe tarbeks. [[1944]]. aasta [[9. märts]]il hävis Estonia teatrimaja [[Märtsipommitamine\|märtsipommitamise]] tagajärjel täielikult. Hävisid ka hoones asunud ringhäälingu [[stuudio]]d, [[fonoteek]] ja [[arhiiv]]. Samal aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti uuesti, kuid selle asemel, et hävitatud saatejaamu taastada, otsustati ehitada uus [[Eesti Raadio]] ~~kesklaine saatejaam~~kesklainesaatejaam [[Laitse]]sse. See saatejaam alustas tööd [[1949]]. aastal ning selle lainepikkuseks sai 290 meetrit. ==== Raadiote tootmine ==== Ainus raadiotehas, mis pärast teist maailmasõda sai tööd jätkata, oli sõjaeelsete ühendamiste järel suurimaks raadiotehaseks saanud [[RET]], mis sai endale uue nime – Punane RET. Traditsiooniliste raadiovastuvõtjate alal olid RET-i raadiod heal tasemel, mida kinnitab ka vastuvõtjale [[Estonia-2]] [[Expo '58]] kuldmedali ~~omistamine vastuvõtjale "[[Estonia-2]]"~~andmine 1958. aastal, ja hilisem kõrgklassiradioolade "[[Estonia]]" sarja ajalugu. ==== Ultralühilaine ja sagedusmodulatsiooni (FM) kasutuselevõtmine ==== [[1. mai]]l [[1956]] hakkas Eesti Raadio oma saateid edastama [[Sagedusmodulatsioon\|sagedusmodulatsiooni]] ([[FM-raadioringhääling\|FM]]) kasutades ka [[ultralühilaine]]l. Vaatamata sellele ja ultralühilaine vastuvõtu võimaluse olemasolule uutel kõrgema klassi raadiovastuvõtjatel, kuulati raadiosaateid veel mitukümmend aastat peamiselt kesklainel, kus raadiolevi oli hea kogu Eesti territooriumi ulatuses. Ultralühilaine saatjate leviala kattis küll suurema osa rahvastikust suuremates linnades ja nende lähialadel, kuid mitte kogu Eestit. Kesklaine laialdast kasutamist kuulajate poolt soodustas ilmselt ka kesklaine saatejaamade arvu suurendamine ja kantavate transistorraadiote laialdane kasutuselevõtmine, kuigi [[AM]] abil kesklainel edastatava helisignaali kvaliteet ei olnud nii hea kui FM puhul. 1961. aasta 21. juulil teostati esimesed stereofoonilise heliedastuse katsesaated ultralühilainel, kasutades Nõukogude Liidus standardiks kuulutatud 31,625 kHz abikandja polaarmodulatsiooni põhimõtet. Esialgu jäi stereofooniliste raadiosaadete edastamine aga kõrvale, kuigi RET-is peagi tootmisse läinud "[[Estonia-3]]" põhimõtteliselt võimaldas stereofoonilist vastuvõttu lisaseadme abil. ==== Amplituudmodulatsiooni (AM) kasutavate kesklainesaatjate täiustamine ==== Ringhäälingu AM-saatjate [[sagedusriba]] laiust suurendati kuni 12 kHz-ni, nagu seda USA-s oli tehtud juba aastakümneid tagasi. Paraku ei võimaldanud ~~enamus~~enamik ~~raadiovastuvõtjaid~~raadiovastuvõtjatest seda helikvaliteedi tõusu ära kasutada. Ka kõrge kvaliteediklassiga raadiovastuvõtjatel oli AM vastuvõtu sagedusriba piiratud (näiteks, [[Estonia-3\|Estonia-3'-l]] oli see 9 kHz). Paljudel raadiovastuvõtjate mudelitel ilmus siiski vastav uus laiaribalisem režiim – "kohalik vastuvõtt". Oluliselt vähendati ka AM-saatjate [[Mittelineaarmoonutus\|mittelineaarmoonutusi]], Selles osas jõuti mõne protsendini 50% modulatsioonisügavuse juures keskmistel helisagedustel. Samal sagedusel töötavate kesklaine AM -saatejaamade kandevsignaalid sünkroniseeriti, et vältida kandjate omavahelisest tuiklemisest tingitud raadiohäireid (nn. vilesid). Samal ajal [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikides]] kasutusele võetud AM-stereofoonilisest raadioringhäälingust Eestis loobuti, nagu seda tehti ka Lääne-Euroopas ja Nõukogude Liidus üldse. ==== Paralleelprogrammide loomine ==== [[3. juuni]]l [[1967]]~~. aastal~~ hakkas lainepikkusel 422 meetrit (711 kHz) tööle Eesti Raadio 2. programm ehk [[Vikerraadio]]. See oli vasteks Soome Yleisradios 1963. aastal loodud paralleelprogrammile Rinnakaisohjelma, mis oli Põhja-Eestis kuulatav ultralühilaine kõrgemas, nn. Lääne-Euroopa sagedusalas. Paljud Vikerraadio programmi saated said kiiresti kuulajate seas väga populaarseks. Kuulajate lemmiksaadete seas olid, näiteks, "[[Mnemoturniir]]", "Rameto", "Järjejutt" ja "Keskööprogramm". Vikerraadio sai kuulatavaks ka ultralühilainel praktiliselt kogu Eesti territooriumi ulatuses. ==== Stereofoonilised ja kvadrofoonilised saated ==== [[1968]]. aastal hakati ultralühilainel uuesti (pärast 1961. aastat) edastama [[Stereofoonia\|stereofoonilisi]] katsesaateid ja 1971. aastal mindi laialdaselt üle saadete stereofoonilisele edastamisele. [[1977]]. aasta [[13. märts]]il hakkas Eesti Raadio edastama ka [[Kvadrofoonia\|kvadrofoonilisi]] katsesaateid Nõukogude Liidus standardina kehtestatud lisa-abikandja (63,250 kHz) meetodil. Kuna ~~kvadrofoonised~~kvadrofoonilised vastuvõtjad olid kallid ja kvadrofoonilisi saateid ning helisalvestusi oli väga vähe, siis hakati selle asemel kasutama pseudokvadrofoonilist heli taasesituse süsteemi, milles kahekanaliline stereosignaal muudetakse neljakanaliliseks pseudokvadrofooniliseks signaaliks [[Sagedusfilter\|sagedusfiltrite]] ja viiteliinide abil vastuvõtja poolel madalsagedusosas (helisagedusvõimendis). Aga, nagu see oli läinud pseudostereofooniaga, ei leidnud ka see koduses praktikas kuigi laia kasutamist. === Alates 1991 kuni praeguseni === ==== FM -sagedusala muutmine ja AM -saatjate sulgemine ==== Pärast [[Eesti taasiseseisvumine\|Eesti taasiseseisvumist]] mindi ultralühilainel madalamalt Ida-Euroopa sagedusalalt üle kõrgemale, nn Lääne-Euroopa sagedusalale, ja kogu riik kaeti ultralühilaine leviga. See tähendas ühtlasi ka üleminekut MPX-stereo süsteemile (kanalite ~~multiplekseerimisega~~multipleksimisega sagedusel 38 kHz ja 19 kHz piloottooniga). Suhteliselt suurte ülalpidamiskuludega ja väga suure väljundvõimsusega (Laitse saatjal 150 kW) kesklaine saatejaamad suleti. ==== Muud uuendused ==== ~~Taasiseseisvumise~~Eesti taasiseseisvumise järel tekkis ~~mitmeid~~järjest eraõiguslikke raadiojaamu, alates [[Kuku Raadio]]st. Töösageduste eraldamisega tegeleb riiklik komitee. [[2000]]. aastal alustati suuremahulise raadioringhäälingu saatevõrkude uuendamisega. [[2003]]. aastaks olid kõik üleriigilised raadiovõrgud [[Moderniseerimine\|moderniseeritud]]. 87. rida: [[1. juuni]]l [[2007]] liideti Eesti Raadio ja [[Eesti Televisioon]] ning selle organisatsiooni nimeks sai [[Eesti Rahvusringhääling]] (ERR).<ref>{{Netiviide\|Autor=\|URL=https://www.err.ee/\|Pealkiri=Eesti Rahvusringhäälingu ametlik veebilehekülg\|Väljaanne=\|Aeg=\|Kasutatud=31.05.2019}}</ref> Samal ajal hakkasid programmid avaldama oma ~~saatekavasid~~saatekavu [[Internet\|Internetis]] [[veebileht]]ede kujul ja osa neist hakkasid oma programmi [[Internet\|Interneti]] kaudu ka edastama, seda esialgu küll üsna kesise helikvaliteediga. == Tänapäevane seis == ==== Tehnilised uuendused ==== Ultralühilainel 87...108 MHz kuulatavaid ERR ja eraõiguslikke programme on eetris 30 ringis<ref>[[Eesti raadiojaamade loend]]</ref>. Programme edastatakse territoriaalselt erinevatel sagedustel, mida on osa programmide puhul kuni 15 (ERR programmid jt.). Kõik need edastavad stereofoonilist heli MPX-süsteemis. Enamik neist on kuulatavad ka [[Internet]]i kaudu. Osa programme on piiratud leviga ja kohaliku tähtsusega. Nende saatjate võimsused on väikesed ja piisava vahekauguse korral saab nende puhul kasutada lähedasi kandevsagedusi. Interneti kaudu kuulamisel on digitaalse helisignaali kompresseerimise kvaliteet aja jooksul paranenud, kuid nõudlikuma kuulaja jaoks pole tulemus siiski FM-heliga samaväärne -– paremal juhul on kvaliteedi poolest [[MP3]] 128 kbit/s tasemel, nagu seda on ka allalaetavad järelkuulamiseks mõeldud failid. Enamiku programmide puhul on Internetis edastamisel täheldatav suur viide, mis võib ulatuda kuni 30 sekundini. Digitaalset heli edastamist raadio teel ei ole Eestis 21. sajandi esimese kahe kümnendi jooksul veel kasutusele võetud. Kuid läänes on üleminek digitaalsele heliedastusele juba laialdaselt toimumas. Ühe takistusena üleminekul digitaalsele helisignaali edastusele ringhäälingus on selle suhteline ebakindlus kriitilistes olukordades (looduskatastroofid või sõda). Näiteks on Soome jätnud töösse isegi ühe võimsa AM -pikalainesaatja asukohaga [[Lahti]]s. ~~Enamuse~~Enamiku portatiivsete raadiovastuvõtjate puhul on AM vastuvõtuks olemas vaid kesklaine ala. == Viited ==

Raadio Eestis: erinevus redaktsioonide vahel