Märtsipommitamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
Märgis: tekstilink teise vikisse
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2011}}
'''Märtsipommitamine''' oli [[Tallinn]]a, [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Pärnu]] pommitamine [[Nõukogude LiitNSVL|Nõukogude Liidu]] õhuvägedelennuväe poolt [[1944]]. aastal [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus 1944. aasta kevadelalguse Eestitalvel suunal pealetungi alustanudalustas [[Punaarmee]] alustasEesti pealetungioperatsioonisuunal Eestilepealetungi üle [[Peipsi järv]]e [[Meerapalu lahing|Meerapalu]]-[[Jõepera lahing|Jõepera]] dessantide ja [[Narva]] piirkonnas dessandiga [[Meriküla dessant|Meriküla]] piirkonda, mis [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemenddessandiga]]i major [[Harald Riipalu]] pataljoni ja [[20. eesti diviis]]i üksuste poolt hävitati [[Riigiküla]]s, [[Vepsküla]]s, Vaasal ja [[Siivertsi]]s loodud [[sillapea]]d ja [[6. märts]]iks 1944 oli Narva jõe läänekallas nõukogude vägedest puhastatud.
 
[[20. eesti diviis]]i üksuste poolt hävitati [[Narva jõgi|Narva jõe]] ääres [[Riigiküla]]s, [[Vepsküla]]s, Vaasal ja [[Siivertsi]]s loodud Nõukogude [[sillapea]]d ja [[6. märts]]iks 1944 oli läänekallas Nõukogude vägedest puhastatud.
Rinne Narva jõe joonel ja Auvere platsdarmil jäi püsima mitmeks kuuks ning Punaarmee kavatsus täielikult vallutada Eesti juba veebruaris 1944 nurjati täielikult.
 
Rinne Narva jõe joonel ja [[Auvere platsdarmilplatsdarm]]il jäi püsima mitmeks kuuks ning PunaarmeeNõukogude kavatsus täielikult vallutada Eesti juba veebruaris 1944 nurjati täielikult.
==Märtsipommitamine Narvas ja linna hävitamine==
 
==Märtsipommitamine Narvas ja linna hävitamine==
{{vaata|Märtsipommitamine Narvas}}
6.–[[7. märts]]il [[1944]] toimus [[Narva]] linnale õhurünnak, mille käigus [[NSVNõukogude Liidulennuvägi õhujõud]]ude pooltpommitas läbiviidudpuruks pommitamisesuure käigus hävitati enamik [[Läänemere barokipärl]]iosa [[Narva vanalinn]]a keskaegsetest ehitistest. Kui Tallinnas hukkusid pommitamisepommitamisel tagajärjelpeamiselt tsiviilisikud, siis Narvast kui rindelinnast olid inimesed evakueeritud juba alates [[25. jaanuar]]ist 1944.
 
==Märtsipommitamine Tallinnas==
[[Pilt:TLA 1465 1 5557 põlev vaekoda 9 10 märts 1944.jpg|pisi|Põlev vaekoda, mille varemed lammutati lõplikult 1946. aastal]]
{{vaata|Märtsipommitamine Tallinnas}}
Tallinnale oli toimunud juba mitu Nõukogude lennuväe rünnakut, kuid suurim neist toimus 1944. aasta [[9. märts|9.]] ja [[10. märts]]il.
Tallinnale oli toimunud juba mitu õhurünnakut, kuid 1944. aasta [[9. märts|9.]] ja [[10. märts]]i pommitamise tagajärjel hävis 1549 ja sai kannatada 3350 hoonet, mis kokku moodustas ligi 30% Eesti pealinna elamispinnast.<ref>[https://www.err.ee/688421/fotod-tallinnas-meenutati-74-aasta-moodumist-martsipommitamisest Fotod: Tallinnas meenutati 74 aasta möödumist märtsipommitamisest]. [[ERR]]-i portaal. 09.03.2018</ref> Rängalt sai kannatada [[Harju tänav]] ja [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] ümbrus. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus "[[Kratt (ballett)|Kratt]]". Süttis [[Tallinna Niguliste kirik]], pommitabamusest purunes keskaegne [[vaekoda]] [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]il ja hulk teisi ehitusmälestisi, hävis ka [[Maakri tänava sünagoog|Tallinna ajalooline sünagoogi hoone]] [[Maakri tänav]]al, mis oli valminud 1884. aastal arhitekt [[Nikolai Thamm vanem]]a projekti järgi ja pühitsetud 1885. aastal.
 
NõukogudePommitamiste lennuväe poolt [[tsiviilobjekt]]ile teostatud pommitamise ajaltagakärjel hukkus ametlike teadete kohaselt 757 isikut (586 tsiviili, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu.<ref>Estonia 1940–1945. Tallinn 2005. lk 1052</ref>. UmbesHävis 1549 ja sai kannatada 3350 hoonet, umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta.
Õhurünnak algas ootamatult õhtul kell 19.15 ja selle esimene laine kestis kella 21.15-ni. Kell üks öösel saabus linna kohale pommitajate teine laine ja pommisadu kestis kuni poole neljani hommikul. Õhurünnaku mõlemast lainest võttis osa umbes 280 Nõukogude pommilennukit. Linnale heideti suurel hulgal süüte-, lõhke- ja fosforpomme. [[Lasnamäe]]l paiknenud ööhävitajate [[Ju-88]] eskadrilli üheksast lennukist olid sel hetkel stardivõimelised vaid viis. Ometi lasid Luftwaffe hävitajad kokku alla 16 pommitajat. Kokku tulistasid sel ööl linna kaitsel olnud [[õhutõrje]]üksused ja ööhävitajate JU-88 eskadrill alla 36–38 nõukogude [[Pommilennuk|pommitajat]]{{lisa viide}}.
 
Nõukogude lennuväe poolt [[tsiviilobjekt]]ile teostatud pommitamise ajal hukkus ametlike teadete kohaselt 757 isikut (586 tsiviili, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu<ref>Estonia 1940–1945. Tallinn 2005. lk 1052</ref>. Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta.
 
==Märtsipommitamine Tartus==
{{Vaata|Õhurünnakud Tartule veebruaris-märtsis 1944}}
Nõukogude Liidu õhujõudlennuvägi tegidtegi 1944. aasta veebruaris-märtsis korduvalt õhurünnakuidkorduvaltrünnakuid Tartule. 1944. aasta 26. veebruari pommitamine põhjustas suuri purustusi südalinnas ja väiksemaid äärelinnas. 1944. aasta 25.–26. märtsi pommitamises hävis ca 80 hoonet. Umbes 100 tsiviilisikut sai surma.
 
==Soomlaste karistusretk 9. märtsi öösel==
VäheLegendi teadajärgi fakt on, etvõtsid soomlased võtsid 9. märtsi öösel ette kättemaksuretke, kui tuli info, et Nõukogude lennuvägi on Tallinna pommitamas. Kätte ei soovitudsooviti maksta mitte Tallinna ründamise eest, vaid sama aasta veebruaris toimunud kolme Helsingi suurpommitamise eest. Soomlaste lennukid liitusid kahtlust äratamata Nõukogude pommitajatega, kes olid suundunud Leningradi lähistele tankima ja uut pommilaadungit võtma, ja kui Nõukogude lennukid olid maandumas või maandunud, avati tuli ja hävitati või muudeti lennuvõimetuks, ajaloolaseajalooõpetaja [[Jaak Juske]] hinnangul u. 300 lennukist u. 240. Peale lennukite, hävitati ka palju lennuväljal olnud kütust. Ootamatust tulistamisest tekkinud paanika ja segadus võimaldasid soomlastel ohutult taanduda. Hulljulge rünnak kärpis tugevalt Tallinna pommitama naasnud pommitajate arvu. <ref>[http://tallinncity.postimees.ee/2721860/kuidas-soomlased-tallinna-martsipommitamise-ajal-koige-hullemast-paastsid Kuidas soomlased Tallinna märtsipommitamise ajal kõige hullemast päästsid]</ref> On olnud kalkuleeritudarvatud, et kui ei olekspoleks toimunud Soomlastesoomlaste rünnakut, oleks Tallinna pommitamises täielikult hävinud ka Tallinna vanalinn.
 
Vähe teada fakt on, et soomlased võtsid 9. märtsi öösel ette kättemaksuretke, kui tuli info, et Nõukogude lennuvägi on Tallinna pommitamas. Kätte ei soovitud maksta Tallinna ründamise eest, vaid sama aasta veebruaris toimunud kolme Helsingi suurpommitamise eest. Soomlaste lennukid liitusid kahtlust äratamata Nõukogude pommitajatega, kes olid suundunud Leningradi lähistele tankima ja uut pommilaadungit võtma, ja kui Nõukogude lennukid olid maandumas või maandunud, avati tuli ja hävitati või muudeti lennuvõimetuks, ajaloolase [[Jaak Juske]] hinnangul u. 300 lennukist u. 240. Peale lennukite, hävitati ka palju lennuväljal olnud kütust. Ootamatust tulistamisest tekkinud paanika ja segadus võimaldasid soomlastel ohutult taanduda. Hulljulge rünnak kärpis tugevalt Tallinna pommitama naasnud pommitajate arvu. <ref>[http://tallinncity.postimees.ee/2721860/kuidas-soomlased-tallinna-martsipommitamise-ajal-koige-hullemast-paastsid Kuidas soomlased Tallinna märtsipommitamise ajal kõige hullemast päästsid]</ref> On olnud kalkuleeritud, et kui ei oleks toimunud Soomlaste rünnakut, oleks Tallinna pommitamises täielikult hävinud ka Tallinna vanalinn.
 
==Märtsipommitamisest osa võtnud nõukogude väeosad==
1944. aasta märtsipommitamisest Eestismärtsipommitamisel osalesid [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] 13. Õhuarmeeõhuarmee ([[:ru:13-я воздушная армия (СССР)|ru]]), 276. pommituslennuväe
diviisi 58. pommituslennukite polk ([[:ru:58-й бомбардировочный авиационный полк|ru]]).
 
==Eesti linnadele toimunud õhurünnakudNõukogude õhurünnakuid aastatel 1941/19441941–1944==
*Jaanuar 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel
:Kuupäev, linn, kahjustused
*Jaanuar25. jaanuar 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. VäiksemadSuuremad kahjustused hoonetel. Hukkus tsiviilisikuid
*255. jaanuarmärts 1942, Narva – toimussurma 3sai rünnakut.8 Suuremad kahjustused hoonetel. Hukkus tsiviilisikuid.tsiviilisikut
*58. märts 1942, Narva – surmatoimus sai2 8 tsiviilisikutrünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel
*811. märts 1942, Narva – toimus 23 rünnakut. Väiksemad kahjustused hoonetel.
*1115. märts 1942, Narva – toimus 3 rünnakut. Väiksemadväiksemad kahjustused hoonetel.
*153.–14. märtsmai 1942, NarvaTallinnväiksemadkahjustusi kahjustused hoonetel.polnud
*315.–14–16. mai 1942, Tallinn – kahjustusiväiksemad polnud.kahjustused hoonetel
*15.–1625. maijuuni 1942, TallinnNarvaväiksemadkannatada kahjustusedsai hoonetel.raudteesild
*252. juuniaugust 1942, Narva – kannatadaüks inimene sai raudteesild.surma ja neli haavata
*26. august 1942, Narva Jõesuuüksväiksemad inimenekahjustused sai surma ja neli haavata.hoonetel
*615.–16. augustseptember 1942, Narva JõesuuTallinn – väiksemad kahjustused hoonetel.
*15.–165. septemberoktoober 1942, TallinnNarva – väiksemad kahjustused hoonetel.
*57. oktoober 1942, Narva – väiksemad7 kahjustusedtsiviilisikut hoonetel.sai surma
*714. oktooberjaanuar 19421943, Narva – hävis 12 hoonet. 7 tsiviilisikut sai surma.
*27. jaanuar 1943, Tartu – 18 tsiviilisikut sai surma, nende hulgas botaanik [[Theodor Lippmaa]]. Haavata sai 13 inimest. Hävisid mitu hoonet, tugevaid purustusi said [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|botaanikaaed]] ja [[Tartu Kunstimuuseum]].
*14. jaanuar 1943, Narva – hävis 12 hoonet. 7 tsiviilisikut sai surma.
*9.–10. veebruar 1943, Narva – raudteejaamas sai pommitabamuse laskemoonarong
*27. jaanuar 1943, Tartu – 18 tsiviilisikut sai surma, nende hulgas botaanik Theodor Lippmaa. Haavata sai 13 inimest. Hävisid mitu hoonet, tugevaid purustusi said [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|botaanikaaed]] ja [[Tartu Kunstimuuseum]].
*9.–1011. veebruar 1943, Narva – raudteejaamasväiksemad saikahjustused pommitabamuse laskemoonarong.hoonetel
*1114.–15 veebruar 1943, NarvaTallinnväiksemadhävis kahjustused117 hoonetelhoonet. Umbes 20 tsiviilisikut sai surma
*1421.–15 veebruar 1943, Tallinn – hävisvigastada 117sai 9 hoonet. Umbes 20 tsiviilisikut sai surma.
*2122.–23. veebruar 1943, Tallinn – vigastada44 hoonet sai 9 hoonet.vigastada
*22.–2313. veebruarmärts 1943, TallinnNarva4410 hoonettsiviilisikut sai vigastada.surma
*1316. märts 1943, Narva – 10väiksemad tsiviilisikutkahjustused sai surma.hoonetel
*1620. märts 1943, NarvaTallinnväiksemad27 kahjustusedelamut hoonetel.sai suuremaid vigastusi
*2022. märts 1943, Tallinn – 27väiksemad elamutkahjustused sai suuremaid vigastusi.hoonetel
*2223.–24. märts 1943, Tallinn – väiksemadvigastada kahjustusedsai hoonetel.79 hoonet
*2324.–24–25. märts 1943, Tallinn – vigastada sai 79111 hoonet., 12 tsiviilisikut sai surma ja 13 haavata
*2425.–25–26. märts 1943, Tallinn – vigastadaväiksemad saikahjustused 111 hoonet, 12 tsiviilisikut sai surma ja 13 haavata.hoonetel
*25.–26. märts 1943, TallinnNarva – väiksemad kahjustused hoonetel.
*25.? märtsaprill 1943, NarvaTallinn – väiksemad kahjustused hoonetel.
*? aprill 1943, Tallinn – väiksemad kahjustused hoonetel.
*16. mai 1943, Narva – Kreenholmi piirkonnas said umbes 70 saksa sõjaväelast ja tsiviilisikut surma.
*? mai 1943, Tallinn – toimus neli rünnakut üksteise järel. Väiksemad kahjustused hoonetel.
*13. juuni 1943, Narva – Hävisid Raekoda ja muuseumihoone, 6 tsiviilisikut said surma.
*18. juuni 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel.
*24. juuni 1943, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel.
*31. juuli, 1. august 1943, Tallinn – kannatada sai 45 hoonet.
*16.–17. august 1943, Tallinn – kannatada said 5 hoonet.
*4.–5. september 1943, Tallinn – kannatada sai 30 hoonet.
*1. veebruar 1944, Narva – väiksemad kahjustused hoonetel. Evakueeriti 85% elanikest, ülejäänud elanikud evakueeriti järgmiste rünnakute ajal.
*26. veebruar 1944, Tartu – suured purustused südalinnas, väiksemad kahjustused äärelinnas.
*1. märts 1944, Narva – linnale heideti üle 200 lennukipommi.
*6.–7. märts 1944, Narva – pommitamine kestab 11 tundi järjest. Umbes 200 lennukit heitis alla ligikaudu 3600 pommi. Linn hävis täielikult.
*7.–8. märts 1944, Narva, Tapa jt – rünnakud mitmele Eesti linnale, millest võttis osa ligikaudu 490 pommitajat.
*8. märts 1944, Jõhvi – väiksemad kahjustused hoonetel.
*9.–10. märts 1944, Tallinn – hävis umbes 2800 hoonet, 2 teatrit, 2 kirikut, mitu muuseumi ja kinohoonet ning muid ühiskondlikke hooneid. Hukkus 463 ja haavata sai 659 inimest.
*17.–19. märts 1944, Narva- pommitati Narva varemeid.
*18. märts 1944, Tapa linna ja raudteesõlme teine pommitamine
*25.–26. märts 1944, Tartu – hävis ca 80 hoonet. Umbes 100 tsiviilisikut sai surma.
*28. märts 1944, Tapa linna ja raudteesõlme kolmas pommitamine
*25. juuli 1944, Narva – linn purustati täielikult.
*25. juuli 1944, Tallinn – sadamas sai tabamuse kaubalaev Nordwind laskemoonaga ja läks põhja.
*20. september 1944, Tallinn – rünnati sadamast lahkuvaid laevu.
*21. september 1944, Tallinn – vigastada said hooned Viru tänaval ja Mere puiesteel.
*23. september 1944, Pärnu – väiksemad kahjustused hoonetel<ref>[http://www.hot.ee/vaikal/pommit.htm TERRORIRÜNNAKUD EESTI LINNADELE], Eesti Lennuväepoisid, LÄHIAJALUGU 1918 - 1946</ref>.
 
==Vaata Viited ka==
{{viited}}
 
 
== Vaata ka ==
*[[Sõjategevus Eestis (1944)]]
*[[Dresdeni pommitamine]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Kirjandus==
*''"Tallinn tules. Dokumente ja materjale Tallinna pommitamisest 9./10. märtsil 1944".'' KoostanudKoostajad [[Jüri Kivimäe]] ja [[Lea Kõiv]]. Tallinna Linnaarhiivi Toimetised Nr.2. Tallinn 1997. ISBN 9985901495
 
== Välislingid ==
* Terrorirünnakud kodumaale. Narva ja Tallinna hävitamine. [[Malevlane (ajaleht)|Malevlane]], Nr. 11, 23. märts 1944, lk 3–4, ([http://digar.nlib.ee/digar/contentpdf?key=d16130682e4f4ac891dc7132e32d285c&group=3 PDF])
*[[Garel Püüa]]: [http://www.epl.ee/news/eesti/punaarmee-ohurunnakud-havitasid-ajaloolise-narva-linna.d?id=51045463 "Punaarmee õhurünnakud hävitasid ajaloolise Narva linna"] Eesti Päevaleht, 27. juuli 2006
*[[Jaan Tamm (arheoloog)|Jaan Tamm]]: [http://kultuur.elu.ee/ke475_pommitamine.htm "60 aastat märtsipommitamisest. 50 aastat Haagi konventsioonist"] [[Kultuur ja Elu]], 1/2004
*Jaan Lukas: [https://www.vooremaa.ee/martsipommitamisest-paasesid-eluga-vahesed/ "Märtsipommitamisest pääsesid eluga vähesed"] Vooremaa.ee, 7. märts 2009
*[http://www.tallinnapostimees.ee/?id=234897 "Galerii: Tallinnas meenutati märtsipommitamise ohvreid"] Postimees, 9. märts 2010
* [http://ekspress.delfi.ee/kuum/tana-10-aastat-tagasi-vene-kindral-mina-pommitasin-tallinna?id=69074721 "TÄNA 10 AASTAT TAGASI: Vene kindral: mina pommitasin Tallinna"] Eesti Ekspress, 29. august 2014
 
[[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]