Suur Tõll: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
 
'''Suur Tõll''' on [[Saaremaa]] vägilane. Genealoogilise traditsiooni järgi põlvneb temast Saaremaa aadlisuguvõsa [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]].<ref>Voldemar Miller. Suur Tõll. Kingissepa rajoonis. Tallinn 1985. Lk. 158–164</ref>
Ta oli tuntud [[Lääne-Eesti]]s, eriti [[Saaremaa]]l, kuid legendid temast on levinud ebaühtlaselt. Jutud Suurest Tõllust on levinumad [[Anseküla kihelkond|Anseküla]], [[Kihelkonna kihelkond|Kihelkonna]] ja [[Kärla kihelkond|Kärla kihelkonnas]].,<ref>Matthias Johann Eisen, ''Eesti mütoloogiaõõmütoloogia'', Tallinn 1995, lk 145.</ref> puuduvad aga Saaremaa põhjarannikul.<ref>Matthias Johann Eisen, ''Tõll ja ta sugu''</ref> Kõrvu puhthiidlike vägitegudega (võitlus Vanapaganaga, kivide pildumises jm.) ilmneb Tõllu tegevus ka rahvavanema jooni: ta võitleb võõrvallutajatega, ehitab või püüab lõhkuda kirikuid. Tõllul on naine [[Piret]], vend [[Leiger]] ja poeg Noor Tõll. Kõik [[1961]]. aastani kogutud Tõllu-muistendid on ilmunud sarjas "Eesti muistendid. Hiiu- ja vägilasmuistendid II" ([[1963]])
 
Aastal 1980 ilmus eesti vägilasmuistendi ainetel animafilm "[[Suur Tõll (animafilm)|Suur Tõll]]". Peakunstnik [[Jüri Arrak]]. Käsikiri ja lavastus [[Rein Raamat]]. Helilooja [[Lepo Sumera]].