Popmuusika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Täiendatud tuntumate esindajate loetelu. |
Täpsustatud ajaloo osa. |
||
8. rida:
Popmuusika algusajaks võib lugeda II MS järgset perioodi, kui orkestrite laulusolistid hakkasid iseseisvamalt tegutsema. Muutusi kerges muusikas oli märgata ka varem. Näideteks võiksid olla [[Bing Crosby]] ja [[Frank Sinatra]].
1950ndatel aastatel said olulisteks populaarmuusika alal laulusolistid [[Dean Martin]], [[Doris Day]], [[Nat King Cole|Nat ''King'' Cole]]. Tekkisid populaarmuusika mitmed alamliigid, mida esindasid, näiteks, [[Les Paul]] ja Mary Ford, Perez Prado, [[Harry Belafonte]], Martin Denny,
''[[Rhytm and blues]]'', [[Bluus|''blues'']] ja ''[[rock'n'roll]]'' said oma teatavate osadega samuti popmuusika osaks (''Doowop'', ''teenaged pop''). Veelgi ulatuslikum oli see osa [[biitmuusika]] puhul, mis kasutas ära ka [[folkmuusika]] stiili ja viis [[Folkrokk|''folk-rock''i]] tekkimiseni.
Umbkaudu 1967. aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks. Tänapäeval süüdistatakse seda tihti [[kommertsialiseerumine|kommertsialiseerituses]] ning selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit.▼
Umbkaudu 1967. aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks, kuigi just biitmuusika raames olid just tekkinud [[Progressiivne rokk|progressiivne rock]] (''art rock'') ja [[Hard rock|''hard-rock'']].
Popmuusikasse tulid ska ja reggae.
Järgnes Philadelphia Soul ehk Philadelphia Sound, millest lähtus ''[[Diskomuusika|disco]]-pop''.
Süntesaatorite laialdase kastuselevõtu tulemusena tekkis elektrooniline popp.
Popmuusika ei jäänud puutumata ka ''[[Punk rock|punk-rock]]''ist.
Popmuusikasse jõudsid ka ''[[techno]]'', [[Trance|''trance'']] ja [[räpp]].
▲
== Iseloomustus ==
33. rida ⟶ 47. rida:
== Regionaalsed stiilid ==
Algselt Inglismaal ja Põhja-Ameerikas
[[Bossanoova|''Bossanova'']] on 1950ndate lõpus [[Brasiilia]] popmuusikast alguse saanud ja seejärel kogu maailmas laialt levinud stiilidest.
|