Redaktsioon: 1. juuni 2019, kell 01:20 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 811 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. august 2019, kell 20:47 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 7422 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: '''Eduard Ahrens''' ([[3. aprill]] [[1803]] [[Tallinn]] – [[19. veebruar]] [[1863]] [[Kuusalu]]) oli [[baltisaksa]] päritolu kirikutegelane ning [[eesti keel]]e uurija ja keelekorraldaja. Ahrens õppis aastail [[1811]]–[[1819]] [[Tallinna Toomkool]]is ja [[1820]]–[[1823]] [[Tartu Ülikooli usuteaduskond\|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]]. Pärast ülikooli lõpetamist ei saanud ta pastoriametit pidada, sest oli liiga noor (pastorid pidid olema vähemalt 25-aastased), seetõttu läks ta [[1824]]. aastal koduõpetajaks Pikavere mõisa, kus tegutses umbes 8 aastat. [[1831]]. aastal õiendas Ahrens Eestimaa konsistooriumi ees eksami ''[[pro ministerio]]''. [[1832]]. aastal läks ta Saksamaale edasi õppima ja külastas ka Prantsusmaad. Eestisse naastes asus uuesti koduõpetajaks [[Vana-Vigala]]sse (krahv ~~Sieversi~~[[Sievers]]i perekonda). Ahrens pidas [[Vigala ~~kirikus~~kirik]]us jutlusi eesti keeles. Ahrens kutsuti aastal [[1837]] [[Kuusalu Laurentsiuse kogudus]]e õpetajaks. Proovijutluse pidas ta [[8. august]]il [[1837]] ja pastoriks ordineeriti [[12. september\|12. septembril]] [[1837]]. Ida-Harju praostiks sai ta [[1860]]. aasta [[märts]]is <ref>Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885 Tallinn 2007.</ref><ref>Eesti Biograafiline Leksikon. KÜ Loodus, Tartu 1926–1929</ref> Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal [[eesti keele grammatika]] "[[Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes]]" (''Tallinnamurdelise eesti keele grammatika''; 2., täiendatud trükk 1853). Selle teose tõttu peetakse teda tänapäevase eesti keele [[ortograafia]] loojaks. Ahrensi kirjaviisireformi ajend oli püüd ~~kirikukeelt~~[[kirikukeel]]t rahvapärastada. Ahrens märkas kirikuõpetajana rahvakeele ja kirikukeele süvenevat erinevust. 19. sajandi algul olid enamik kirikuõpetajad sakslased ning [[piiblikeel]] toetus [[saksa keel\|saksa]] ja [[ladina keel]]e grammatikale. Ahrens soovis muuta kirikukeelt rahvapärasemaks. 1853. aastal ilmus grammatika teine trükk koos ~~lauseõpetusega~~[[lauseõpetus]]ega. Ahrens tegi ettepaneku minna üle vanalt kirjaviisilt soomepärasele kirjaviisile, mis sobis eesti keele hääldusega paremini. Tema soovitatud uus kirjaviis hakkas levima 1860. aastate teisel poolel. Ühiskondlikus elus oli Ahrens äge usuvõitleja ja eesti ilmalik kirjandus jäi talle võõraks. Oma keelealase tegevuse peaeesmärgiks pidas Ahrens eesti kirikukeele uurimist ja parandamist. ==Eduard Ahrens ja Elias Lönnrot== 1844. aastal saabus Eduard Ahrensile Kuusallu külla tuntud soome keelemees [[Elias Lönnrot]], kes on "[[Kalevala]]" autor. Seda külaskäiku tähistab Kuusalu pastoraadi välisukse juurde pandud seinatahvel. Säilinud on rahvapärimus, kuidas ~~„suur~~"suur Soome härra ja Kuusalu pastor" kuulavad külaneidude laulu [[Muuksi]] külatanumal.<ref>[http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Ahrensi_elu Ahrensi elu] Laurentsiuse Seltsi veebisaidil (vaadatud 11.08.2017)</ref> ==Mälestuse jäädvustamine==

Eduard Ahrens: erinevus redaktsioonide vahel