Kasutaja:Adeliine/Konfliktid Vikipeedias

Konflikt on erisuguste huvide, vajaduste, hoiakute, väärtuste, eesmärkide kokkupõrge. Kuna kõik inimesed on erinevad, siis on konfliktid paratamatus, osa igapäevaelust, ka Vikipeedia täiendamisel.

Mida rohkem on suhtlemist, seda suurem on konfliktide esinemise tõenäosus. Tihti arvatakse, et konfliktid on halvad ja hea sisekliimaga kogukonnas või organisatsioonis ei peaks konflikte üldse olema: inimesed saavad omavahel alati hästi läbi ja on ühel meelel. Tegelikult ei ole võimalik konflikte vältida ja nendest iga hinna eest hoidumise asemel tuleks tähelepanu pöörata erimeelsuste lahendamisele ja arengu jaoks ärakasutamisele.

Iga erimeelsus ei ole konflikt. Konflikt on lahkheli või arusaamatus, millega käib kaasas emotsionaalne pinge, mis ajendab osapooli teineteise vastu tegutsema.

Konflikt on konstruktiivne, kui see lahendatakse loominguliselt nii, et arvestatakse kõigi osapoolte tunnetega ja tulemus on kõigile kasulik. Konflikt on destruktiivne, kui emotsionaalselt tegeletakse konflikti vormiga ja kaldutakse põhiküsimusest kõrvale, mitte konflikti sisulise lahendamisega.

Konflikti põhiküsimus on sisu, mille ümber ja mille pärast konflikt toimub. Kui konflikt on pikemaajalisem, kujuneb tihti konflikti põhiküsimuseks konfliktiprotsess ise.

Konfliktide põhjused:

• Vajadused - konfliktid tekivad, kui me ignoreerime teiste vajadusi või seame enda omad teiste vajadustest ettepoole.
• Taju - inimesed tajuvad reaalsust erinevalt.
• Võim - konfliktid tekivad, kui inimesed kasutavad oma võimu, et panna teisi tegema asju, mida need ei soovi.
• Väärtused - väärtused, uskumused ning põhimõtted on inimeste jaoks väga olulised. Need muutuvad väga aeglaselt või ei muutu üldse. Konfliktid tekivad, kui üks osapool ei pea teise väärtusi või põhimõtteid oluliseks.
• Emotsioonid - enamiku inimeste puhul on emotsioonid konfliktis peamiseks käitumise mõjutajaks. Konfliktid süvenevad, kui teineteise tundeid ignoreeritakse või alavääristatakse.

Juhtnöörid konfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks:

• Valmisolek kuulata ära enda omadest erinevaid seisukohti.
• Soov ja oskus näha vastaspoole käitumise tagamaid.
• Töötada oma emotsioonidega, valitseda neid. Säilitada rahu.
• Kasutada suhtlusstiili, mis arvestab teise osapoole tunnetega.

Konflikti lahendamise stiilid (eri stiilid toimivad erisugustes konfliktides erinevalt ja seetõttu pole ainuõiget stiili):

• vältimine - konfliktiga tegelemisest hoidutakse, kuid see ei arvesta ei enda ega ka teise osapoole huvide ja eesmärkidega.
• võitlus - püütakse teise osapoole üle domineerida ja oma seisukohti talle peale suruda. Põhjuseks ei ole tingimata hoolimatus, aga teine osapool tajub seda iseka käitumisena.
• kohanemine - ollakse väga tähelepanelik teise osapoole huvide suhtes, aga enda eesmärki ei peeta silmas. Suhete säilitamine on olulisem kui põhiküsimuse lahendamine. Tekib heade suhete illusioon, kuid eesmärgid jäävad täitmata.
• koostöö - püütakse leida lahendusi, mis vastaksid mõlema osapoole eesmärkidele. Üksteisesse suhtutakse austusega ja ollakse orienteeritud põhiküsimuse lahendamisele.

Konflikti lahendamise etapid:

1. Konflikti määratlemine. Kõigi osapoolte (ja vajadusel erapooletu vahendaja) vabatahtlikul kohalolekul selgitada välja konflikti põhiküsimus. Kui ei saada üksteisest aru, paluda korrata oma ettekujutust probleemist. Mitte seada kahtluse all teiste seisukohtade mõttekust. Tuleb vältida süüdistamist, solvamist. Edasi võib minna siis, kui kõik on põhiküsimust mõistnud.
2. Soovitud eesmärgi määramine. Milline oleks kõigi jaoks ideaalne olukord? Mida tooks kaasa kompromiss ja mida konflikti lahendamatajätmine?
3. Võimalike lahenduste esitamine, kuidas soovitud olukorda saavutada. Pane kirja kõik ajurünnaku käigus väljapakutud lahendusvariandid, ilma neid hindamata või põhjendamata.
4. Parima lahenduse leidmine. Eesmärk on saavutada üksmeel.
5. Lahenduse rakendamine.

Vaata ka

• Konflikti reguleerimine

Välislingid

• Konflikti eskalatsiooniastmed