Daugavgrīva: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine using AWB |
|||
26. rida:
Nii klooster kui ka linnus asusid vanasti Daugava vasakul kaldal, kuid aastal 1567 murdis Daugava läbi rannaluidete merre uue tee. Kuni aastani 1681 kasutati Riiga sõitmiseks jõe vana sängi, kuid tasahilju see ummistus ja tänapäeval ei ulatu jõe vana säng enam mereni. Tänapäeva asum on jõe uue sängi kaldal, linnus ja klooster jäävad [[Vecdaugava]] asumi territooriumile.
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal otsene sõjategevus Daugavgrīvani ei ulatunud ja ta kuulus alates [[1562]]. aastast [[Rzeczpospolita]], [[1600]]–[[1605]] ja alates [[1621]]. aastast aga [[Rootsi|Rootsi kuningriigi]] võimu alla. Aastal [[1608]] on ajalooallikates esimest korda märgitud ka uue jõesuudme kaitseks Daugavgrīvasse ehitatud kantsi, millest sai hiljem alguse [[Daugavgrīva kindlus]]. [[1710]]. aastal langes asula koos kindlustega [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] koos Riiaga [[
Aastal [[1872]] valmis [[Riia-Bolderāja raudtee]], mis avati ametlikult järgmisel aastal. Linnaosa piires avati sellel raudteel [[Daugavgrīva raudteejaam]] ja [[Skanste raudteepeatus]].<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 59-61. lk. ISBN 978-9984-38-698-0</ref>
| |||