Erinevus lehekülje "Apostlite teod" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 11 baiti ,  11 kuu eest
P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
{{Uue Testamendi raamatud}}
[[Pilt:Codex laudianus.jpg|pisi|"Apostlite teod" 15:22–24 [[7. sajand]]ist pärinevas "[[Codex Laudianus]]es", kus kõrvuti tulpades on [[ladina keel|ladinakeelne]] ja [[kreeka keel|kreekakeelne]] tekst]]
"'''Apostlite teod'''" (ka "Apostlite tegude raamat"; [[kreeka keel]]es ''Πράξεις τῶν Ἀποστόλων'', ''Práxeis tôn Apostólōn''; [[ladina keel]]es ''Acta Apostolorum''; lühend '''Ap''') on [[Piibel|Piibli]] [[Uus Testament|Uue Testamendi]] viies raamat, mis kirjeldab [[Jeesus]]e [[apostel|jüngrite]] tegevust pärast tema surma.
 
Sellele eelneb [[Johannese evangeelium]] ja järgneb [[Pauluse kiri roomlastele]]. Uues Testamendis on salmide arvult mahukamad veel [[Luuka evangeelium]] ja [[Matteuse evangeelium]]. Apostlite tegude raamatus on kirjeldatud, kuidas [[ristiusk]] levis peale Jeesuse hukkamist [[Rooma keisririik|Rooma keisririigis]] ning jõudis ka tolle aja maailma keskusesse [[Rooma]] linna. Raamat on kirjutatud [[koinee]]s.
 
==Autorlus==
Apostlite tegude raamatu autoriks peetakse traditsiooni järgi Luuka evangeeliumi autorit [[Luukas]]t, apostel Pauluse ihuarsti, keda on mainitud [[Pauluse kiri koloslastele|Pauluse kirjas koloslastele]].<ref> Kl 4: 14</ref> Raamatus endas pole autorit mainitud, kuid on märgitud, et tegu on esimesele raamatule kirjutatud järjega.
 
Osa tänapäeva teolooge ja piibliuurijaid usuvad, et teos oli tõepoolest Luuka kirjutatud, osa arvavad tekstianalüüsi alusel, et autoriks on keegi tundmatu ja anonüümne autor. Üldiselt arvatakse, et autor oli [[koinee]]d kõnelev mittejuut, kes kirjutas mittejuutidest kristlastele.
 
Šoti piibliteadlane [[I. Horward Marshall]], kes spetsialiseerus just Luuka evangeeliumi ja Apostlite tegude raamatu uurimisele, kaitseb evangelist Luuka autorsuse teooriat. Ta argumenteerib, et raamatus on osa teksti mitmuse esimeses isikus (meie) kirjutatud, mis viitab, et autor oli Pauluse reisidel kaasas. Marshall viitab autorsuse omistamisel Luukale kirikuisa Ireneusele, kes mainib umbes aastal [[180]], et Luukas on kolmanda evangeeliumi ja Apostlite tegude autor.<ref>I. Marshall Horward. (2011). Lk 39.</ref>
 
Luuka autorsust toetavad ka teoloogid [[Robin Keeley]] ja [[Mary Batchelor]]. Nad mõlemad mainivad ka "meie" vormi kui tõestust, et Luukas oli Paulusega kaasas ja kirjutas hiljem kõik üles.<ref name="batchelor138">M. Batchelor. (1998). Lk 138.</ref><ref name="keeley102">R. Keeley. (1996). "Piibli entsüklopeedia". Tallinn: OÜ Eesti Raamat. Lk 102.</ref> Soome teoloog [[Erkki Koskenniemi]] väidab, et autor tundis väga hästi Jeesuse elu ja algkirikus toimunud sündmusi.<ref>Koskenniemi, E. (1996). Lk 22.</ref>
 
Saksa [[vaimulik]] ja teoloog [[Eduard Lohse]] lükkab Luuka autorsuse ümber. Ta põhjendab seda sellega, et Apostlite teod räägivad väga vähe apostel Pauluse teoloogiast, mis tuleb nii rikkalikult välja tema kirjades. Seega ei saa Apostlite tegude autor olla Pauluse reisikaaslane, kes pidi teda väga hästi tundma.<ref name="lohse136">E. Lohse. (1994). Lk 136.</ref> Sama probleemi toob välja ka Marshall, kes vaatamata sellele jääb Luuka autorsusele kindlaks. Marshall peab siiski nentima, et Luuka teadmatus Pauluse kirjadest on veider. Ta ise pakub lahendusena välja, et Luukast ei huvitanud Pauluse koguduste siseprobleemid.<ref name="horward43">I. Marshall Horward. (2011). Lk 43.</ref>
 
Eraldi tasub välja tuua "meie"-vormi küsimuse. Raamatus on lõike, kus kirjutaja hakkab ootamatult kõnelema "meist", mitte "nendest". Marshall, Keeley ja Batchelor arvavad, et nendel hetkedel liitus Luukas Pauluse ja tema kaaslastega ning kuna ta ise kirjeldab sündmusi, siis ta jättiski ka enda sisse.<ref name="batchelor138"/><ref name="keeley102"/><ref>I. Marshall Horward. (2011). Lk 39</ref><ref name="batchelor138"/><ref name="keeley102"/> Saksa teoloogiaprofessor [[Eckhard Plümacher]] oli sellise variandi suhtes kriitiline. Ta tõi esile, et antiikkirjanduses kasutati palju võtet, kus kirjelduses mindi üle "meie"-vormile, et anda tekstile ilmekust. Plümacher arvab, et autor kasutab "meie"-vormi, et rõhutada ennast kui paljureisinud meest.<ref name="lohse131">E. Lohse. (1994). Lk 131.</ref> Oluline on välja tuua, et "meie"-vormis koostatud lõigud ei erine keeleliselt ja stiili poolest teose muudest osadest. See lubab oletada, et olenemata sellest, kas autor on Luukas või mitte, on kogu raamatul üks autor.<ref name="lohse131"/>
 
==Tekkelugu==
Raamat on kirjutatud kirja vormis, mis on läkitatud Teofilosele, keda mainitakse sissejuhatuses<ref>Ap 1:1</ref>. Teofilos tähendab tõlkes "Jumala sõber." Teofilose isik ei ole täpselt teada ning uurijate seas on sel teemal eriarvamused. Mõned pakuvad, et tegemist oli tähtsa Rooma riigitegelasega, kes oli pöördunud ristiusku.<ref name="batchelor129">M. Batchelor. (1998). Lk 129.</ref> [[Metodism]]i rajaja [[John Wesley]] pakkus, et Teofilos oli kõrgest soost [[Aleksandria]] juut.<ref>John Wesley. "Notes on The Gospel According to St Luke, 1:3".</ref> Igatahes arvab enamik tänapäeva teolooge ja piibliuurijaid, et Teofilos ei ole lihtsalt sümboolne nimi, vaid keegi päris isik. Marshall võttis Teofilose isiku kohta käivad väited kokku öeldes, et kahtlemata on tegemist päris isikuga. Ta lisab, et Teofilos oli ilmselt juba kristlane ning Luukas kirjutas oma raamatu talle ja temasugustele, et neil oleks usaldusväärne jutustus ristiusu algusest.<ref>I. Marshall Horward. (2011). Lk 50.</ref>
 
Apostlite tegude raamatu täpne kirjutamisaeg pole samuti teada. Soome teoloog [[Leif Nummela]] pakub kirjutamisajaks vahemikku [[66]]–[[68]] pKr.<ref>L. Nummela. (2016). "Piibli punane niit." Tallinn: EELK Misjonikeskus. Lk 176.</ref> Marshall toetab teise šoti piibliuurija F.F. Bruce'i dateeringut aastale [[70]].<ref name="horward43"/> Koskenniemi arvab, et raamat kirjutati umbes aastal [[80]].<ref>E. Koskenniemi. (1996). Lk 32.</ref> Keeley üldistab, öeldes, et Apostlite teod kirjutati vahemikus [[60]]–80.<ref name="keeley102"/> Talle sekundeerib kaasmaalane Batchelor, kes pakub aastaid 70–80, kuid ei välista 60.-ndaid.<ref name="batchelor129"/>
 
==Ajalooline väärtus==
Apostlite tegude raamatu ajaloolise väärtuse osas on uurijad eriarvamusel. Paljuski sõltub arvamus sellest, kas uurija liigitab ennast konservatiivseks või liberaalseks. Seetõttu on raamatu ajalooline väärtus teoloogi silmis seotud ka eelnevate küsimustega Luuka autorlusest ja teksti kirjutamise ajast.
 
Eesti teoloogidest kaitseb Apostlite tegude raamatu ajaloolist väärtust [[Arne Hiob]]. Ta selgitab, et enne [[18. sajand]]i lõppu ei seadnud keegi Luuka autorlust kahtluse alla. Esimesena tegi seda [[Johann Salomo Semler]]. Kaitstes Luuka autorlust ja tema teoste tõepärasust toetub Hiob USA piibliuurijatele Donald A. Carsonile ja Douglas J. Moole. Viimased kaks on esile toonud, et siiani puudub tõendusmaterjal, nagu oleks teos kunagi ringlenud ilma, et Luuka kui autori nimi sellega seotud poleks. Ka 2.-4. sajandi kirikuisad on täiesti ühel meelel, et teose autoriks on Luukas. Hiobi arvates ei saa Apostlite tegude raamat olla kirjutatud peale aastat [[62]], mil Paulus vabanes kirikuisade teatel Rooma vangistusest. Põhjuseid on mitmeid, ühest küljest ei tunne Luukas veel juba varakult levima hakanud Pauluse kirju. Lisaks esitleb ta juutlust lubatud religioonina (mis ei oleks mõeldav peale Juudi sõja algust [[66]]. aastal), ei maini keiser [[Nero]] aegset tagakiusamist (aastal [[64]]) ja kirjeldab Pauluse laevahukku (Ap 27:1–28:16) väga detailselt, mis osutab sündmuse värskusele.<ref>A. Hiob. (2015). "Piibel usu ja teaduse vahel." Tallinn: Allika. Lk 117.</ref>
 
Teose ajaloolisust kaitseb ka Marshall. Ta toob esile, tsiteerides Briti arheoloogi Sir [[William Ramsay]]t, et kuigi Luuka kirjelduses on pisivigu, siis enamalt jaolt kirjeldab ta väga detailselt ja tõetruult 1. sajandi Rooma olustikku.<ref>I. Marshall Horward. (2011). Lk 31–32.</ref> Marshall kirjutab ka, et erinevused Luuka ja Pauluse endi kirjade vahel ei ole piisavad, et tõendada Luuka ebausaldusväärsust.<ref>I. Marshall Horward. (2011). lk 38</ref> USA apologeet Josh McDowell on samuti toetunud britt Ramsayle, et rõhutada Luuka ajaloolist täpsust. McDowell kirjutab, et Ramsay jõudis peale pikki uurimistöid tulemuseni, et Luukas on täpne ja esmaklassiline ajaloolane. Ühtlasi järeldas ta, et Apostlite tegude raamat pidi olema kirjutatud kusagil 1. sajandi keskpaigas.<ref>J. McDowell. (2012). "Rohkem kui puusepp." Tallinn: MTÜ Agape Eesti. Lk 77–78.</ref>
 
Apostlite tegude raamatu ajaloolisusesse kriitiliselt suhtuv vool sai alguse üldise piiblikriitika tekkimise ja arenguga 18. sajandil. 19. sajandil jätkas Semleri kriitikat Apostlite tegude suhtes Saksamaal nn Tübingeni koolkond, kes pidas teost katseks siluda konflikte Peetruse ja Pauluse vahel, mis väidetavalt domineerisid algkoguduses. [[20. sajand]]il jätkus saksa teoloogias kriitika Luuka ajaloolisuse kohta. Tähtsat rolli mängisid siin [[Martin Dibelius]], [[Hans Conzelmann]] ja [[Ernst Haenchen]], kes arvasid, et Apostlite tegude autor on konstrueerinud oma jutustuse, millel on tegelikkusega vähe pistmist. Selline kriitiline suhtumine Apostlite tegudesse on ka hetkel valitsev Mandri-Euroopa teoloogias.<ref>I. Marshall Horward. (2011). Lk 30–31.</ref> Kuigi on ka eriarvamusi: tänapäeval on näiteks saksa teoloog [[Martin Hengel]] kaitsnud Luuka ajaloolist täpsust.<ref>I. Marshall Horward. (2011). Lk 31.</ref>
Koskenniemi arvates rõhutatakse Apostlite tegudes evangeeliumi väge. Pidevalt varitsevad ohud ja takistused, kuid vaatamata sellele ei jää kristlik kuulutus seisma. Väga oluline on ka paganamisjon. Siin jääb kõlama mõte, et Jumala oma rahvas hülgas Tema poja, kuid paganad võtavad evangeeliumi vastu. Ja tööriistaks, kes viib evangeeliumi paganatele, saab Paulus. Eriti tuleb tähele panna, et Apostlite teod lõppevad sellega, kuidas Paulus jõuab Rooma, mis oli tol ajal kogu maailma pealinn ja keskus. See on evangeeliumi võidukäik, harimata kalurid olid saanud ülesandeks vallutada maailm kristlikule sõnumile ning nüüd oli kogudusi kõikjal, ka Roomas.<ref>E. Koskenniemi. (1996). Lk 33.</ref>
 
Nummela toob välja, et teoses on oluline teema ka see, et Jeesuses täitusid Vana Testamendist pärit ettekuulutused, mis rääkisid messiast. Neid kirjakohti, mis sellest räägivad, on teoses kokku rohkem kui 20.<ref>L. Nummela. (2016). "Piibli punane niit." Tallinn: EELK Misjonikeskus. Lk 190.</ref>
 
Marshall lisab, et raamatus üritatakse anda pilti algkoguduse elust. Luukas tahab kahtlemata tuua algkogudust juhatuseks ja eeskujuks järeltulevatele põlvedele. Ta rõhutab Pühas Vaimus olevat ühtsust, mis väljendub osaduses, ühisvaras, ühises nõupidamises jne.<ref>I. Marshall Horward. (2011). Lk 27–28.</ref>
75 775

muudatust