Erinevus lehekülje "20. Augusti Klubi" redaktsioonide vahel

P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
 
Idee moodustada Eesti iseseisvuse taastajatest organisatsioon tekkis pärast [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] volituste lõppemist septembris 1992. Kui [[VII Riigikogu]] talvel 1994 [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja [[ERSP]] häältega lükkas tagasi ettepaneku anda 20. augustile kui taasiseseisvumispäevale [[riigipüha]] staatus ja leidis, et see päev väärib tähistamist vaid riikliku tähtpäevana, hakkas enamus taasiseseisvumise poolt hääletanutest otsima aktiivselt võimalust organiseeruda.
 
Klubi asutasid 20. augustil [[1994]] [[Pühajärv]]e Puhkekodus sinna kogunenud 36 (69-st) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liiget, kes olid hääletanud ajaloolise Eesti iseseisvuse taastamise otsuse poolt. Klubi põhikiri võeti vastu 1995. aastal [[Tartu]]s ja see registreeriti 8. oktoobril 1996 siseminister [[Märt Rask]]i käskkirjaga. Esimeseks klubi presidendiks valiti Ülemnõukogu juhataja [[Ülo Nugis]] ning asepresidentideks [[Rein Järlik]] ja [[Lehte Sööt-Hainsalu]]. Kuni 1997. aastani toimusid üldkoosolekud Pühajärvel, siis hakati neid korraldama Tallinnas, väljasõiduistungeid aga mujal Eestis.
 
[[VIII Riigikogu|Riigikogu VIII]] koosseisu kuulunud 20. Augusti Klubi liikmete eestvedamisel võeti 27. jaanuaril 1998 vastu “Pühade"Pühade ja tähtpäevade seaduse”seaduse" uus redaktsioon, millega taasiseseisvumispäev sätestati riigipühaks ja töövabaks päevaks.
 
Klubi tegevuse eesmärgiks põhikirja järgi on aidata kaasa Eesti riikluse tugevnemisele ning demokraatliku ühiskonna kujunemisele, osaledes nõuandvalt Eesti jaoks oluliste küsimuste otsustamisel. Klubi ei ole poliitiline ühendus ning ei seo oma tegevust hinnangu andmisega [[Riigikogu]], [[Vabariigi Valitsus]]e või teiste riiklike institutsioonide tegevusele. Klubi korraldab Eesti ühiskonnas aset leidvate protsesside uurimist ja analüüsi, hindab nende mõju Eesti ühiskonna ja riigi arengule, kogub Eesti Vabariigi taasiseseisvumise kohta ajaloolist materjali ning selgitab selle tõepärasust, korraldab sellealast uurimistööd ning vastavaid näitusi, väljapanekuid, konverentse, seminare, teavitab üldsust klubi tehtud uurimuste tulemustest, esitab riiklikele ja ühiskondlikele institutsioonidele ettepanekuid Eesti ühiskonna ja riikluse arengu olulisemate arengusuundade realiseerimiseks, toetab reforme taasiseseisvunud Eestis õigusriigi loomiseks ning riikliku iseseisvuse edasiarendamiseks.
 
Klubi tegevust juhtiv ja otsuseid langetav kõrgeim organ on üldkoosolek, mis kutsutakse korraliselt kokku vähemalt kord aastas – 20. augustil. Üldkoosolekutevahelisel ajal korraldab klubi tegevust viieliikmeline juhatus eesotsas presidendiga. Klubi presidendid on olnud Ülo Nugis (1994–1997), Rein Järlik (1997–2007) ja [[Ants Veetõusme]] (alates 2007).
 
[[7. märts]]il [[2018]] klubi üldkoosolekul valitud juhatusse kuuluvad: Ants Veetõusme (president), [[Indrek Toome]] (asepresident), [[Tõnu Saarman]], [[Alar Maarend]] (sekretär) ja [[Andrus Ristkok]] (laekur).
Klubi liikmeks võivad enda tahteavalduse alusel olla ainult Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed, kes 20. augustil 1991 andsid poolthääle Eesti Vabariigi Ülemnõukogu [[otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|otsusele Eesti riiklikust iseseisvusest]]. Nendest 69-st rahvasaadikut pole klubiga liitunud [[Valeri Kois]] ja [[Jüri Põld (poliitik)|Jüri Põld]].
 
22. augusti 2018 seisuga kuuluvad Klubi liikmeskonda [[Mati Ahven]], [[Tõnu Anton]], [[Lembit Arro]], [[Ignar Fjuk]], [[Liia Hänni]], [[Arvo Junti]], [[Jaak Jõerüüt]], [[Rein Järlik]], [[Ants Järvesaar]], [[Villu Jürjo]], [[Hillar Kalda]], [[Teet Kallas]], [[Peet Kask]], [[Johannes Kass]], [[Kalju Koha]], [[Mai Kolossova]], [[Jüri Kork]], [[Toomas Kork]], [[Heino Kostabi]], [[Ahti Kõo]], [[Ants Käärma]], [[Mart Laar]], [[Marju Lauristin]], [[Jüri Liim]], [[Jaan Lippmaa]], [[Alar Maarend]], [[Tiit Made]], [[Mart Madissoon]], [[Tõnis Mets]], [[Aavo Mölder]], [[Heldur Peterson]], [[Andrei Prii]], [[Priidu Priks]], [[Enn Põldroos]], [[Koit Raud]], [[Jüri Reinson]], [[Andrus Ristkok]], [[Arnold Rüütel]], [[Tõnu Saarman]], [[Edgar Savisaar]], [[Hanno Schotter]], [[Lehte Sööt]], [[Aldo Tamm]], [[Rein Tamme]], [[Andres Tarand]], [[Indrek Toome]], [[Enn Tupp]], [[Ain Tähiste]], [[Uno Ugandi]], [[Heinrich Valk]], [[Ants Veetõusme]], [[Rein Veidemann]] ja [[Vaino Väljas]].
 
Klubi liikmetest on manalateele lahkunud [[Ülle Aaskivi]] (1950–2007), [[Andres Ammas]] (1962–2018), [[Hillar Eller]] (1939–2010), [[Tiit Käbin]] (1937–2011), [[Enn Leisson]] (1942–1998), [[Ants Paju]] (1944–2011), [[Eldur Parder]] (1928–2003), [[Ülo Uluots]] (1930–1997), [[Ülo Nugis]] (1944–2011), [[Uno Anton]] (1942–2012), [[Illar Hallaste]] (1959–2012), [[Kaljo Ellik]] (1948–2017), [[Helgi Viirelaid]] (1935–2017) ja [[Jüri Rätsep]] (1935–2018).
==Klubi tegevus==
[[Pilt:Kogunemine Toompeal 20. augusti mälestuskivi juures 20.8.2017.jpg|pisi|Kogunemine lillede panekuks ja lühikeseks kõneks Tallinnas Toompeal [[Tallinna komandandimaja|Komandandi maja]] juures oleva omaaegsetest barrikaadidest võetud graniitrahnu juurde, mis on [[20. augusti mälestuskivi]]. 20. august 2017]]
* 20. augustil 1998 tähistati esimest korda taasiseseisvumispäeva riiklikult. Õhtul korraldas Vabariigi Valitsus [[Toompea loss]]i õuel [[miiting]]u, kus kõne pidas ka klubi esimene president Ülo Nugis. Septembris osales klubi juhatus puude istutamisel [[Sõpruse park|Sõpruse parki]]i Põltsamaal ning pani sinna klubi nimel kasvama kaks tamme.
* 20. augustil 1999 toimus esimest korda Riigikogu esimehe (Toomas Savi) vastuvõtt Toompeal Kalevipoja saalis klubi liikmetele ja nende abikaasadele, millega pandi alus traditsioonile märkida ära klubi üldkoosolekuga Toompeal taasiseseisvumispäeva, mis toimus esimest korda Toompea lossi valges saalis 20. augustil 2000.
* 12.–13. aprillil 2003 korraldati esimene väljasõiduistung Pühajärvel, kus arutati klubi tegevusplaane ning analüüsiti jooksvat poliitilist olukorda.
* 19.–20. mail 2007 toimus väljasõiduistung Tartus. Külastati [[Eesti Lennundusmuuseum]]i, [[Raadi kalmistu]]t, [[Riigikohus|Riigikohut]] ja [[Tartu Ülikooli botaanikaaed|botaanikaaeda]].
* 3.–4. mail 2008 toimus väljasõiduistung [[Sillamäe]]l. Külastati [[Molycorp Silmet|Silmetit]], [[Sillamäe sadam]]at, [[Narva-Jõesuu piirivalvekordon]]it, [[Sinimäed|Sinimägede]] lahingutandrit ja Kaarli kirikut.
* 20.–23. augustil 2008 korraldas klubi Toompea lossis konverentsi “Riikliku"Riikliku iseseisvuse taastamine parlamentaarsel teel aastatel 1990–1992″. Külalisi oli Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Soomest.
* 20. augustil 2009 toimus Toompea lossis klubi pidulik üldkoosolek. Kõnega esines klubi esimene president Ülo Nugis. Tervitus oli Riigikogu esimehelt [[Ene Ergma]]lt, kes korraldas klubi liikmetele ka päevakohase vastuvõtu.
* 30. märtsil 2010 tähistas 20. Augusti Klubi Toompea lossi Riigikogu istungitesaalis laiendatud piduliku klubikoosolekuga 20 aasta möödumist Eesti Vabariigi iseseisva demokraatliku riigikorralduse alused taastanud EV Ülemnõukogu esimesest istungist ning esimestest olulistest otsustest. Ettekanded tegid Ülo Nugis, Arvo Junti, Peet Kask ja Tiit Made. Koosolekule järgnes 20. Augusti Klubi presidendi vastuvõtt.
* 20. augusti 2010 üldkoosolekul pidas kõne klubi president Ants Veetõusme. Õhtul olid klubi liikmed Põltsamaal Rahvaste Sõpruse pargis ühtelaulmise ühispeol. Sündmuse lõppedes korraldas 20. Augusti Klubi sealsamas tänuvastuvõtu ühtelaulmise korraldajatele ja kooride dirigentidele. Kõigist nimetatud sündmustest said osa ka [[Läti 4. Mai Klubi]] ning [[Leedu Iseseisvusakti Signataaride Klubi]] esindused.
* 28.–29. maini 2011 peeti Järvamaal [[Veskisilla]]l klubi kokkutulek-seminar ning üldkoosolek. Arutati läbi 20. augusti juubelisündmuste kava ning klubi osavõtt sündmustest.
* 19. augustil 2011 toimus Tallinnas Toompea lossis mahuka mälestusteraamatu “Mitme"Mitme tule vahel”vahel" esitlus.
* 20. augustil 2011 tähistati klubi osavõtul 20 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest. Tavapärastele sündmustele lisaks (üldkoosolek ning Riigikogu esimehe pidulik vastuvõtt Toompea lossis) asetati pärjad Vabadussõja ausambale Tallinnas, esitleti klubi hõbemärki ning juubeliks välja antud postmarki ja asetati lilled [[20. augusti mälestuskivi]] juurde Toompeal. Sündmustel osalesid ka Läti 4. Mai Klubi ning Leedu Iseseisvusakti Signataaride Klubi esindused.
* 14. oktoobril 2011 toimus klubi üldkoosolek, millel tehti tagasivaade Eesti Vabariigi taastamise 20. aastapäeva sündmustele, valiti klubi uus juhatus ning revisjonikomisjon. [[Rein Veidemann]] esitles oma raamatut “Must"Must valgel”valgel".
* 29. septembril 2012 korraldas klubi [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s lähiajaloo konverentsi «Meie vabaduse mitu nägu». Konverentsi ajendiks olid raamatus «Mitme tule vahel» ilmunud artiklid. Ettekannetega esinesid klubi president [[Ants Veetõusme]], [[Rein Järlik]], keeleteadlane [[Mati Hint]], politoloog [[Rein Toomla]], ajakirjanik [[Sulev Valner]], jurist [[Raul Narits]], ajaloolased [[Mati Graf]] ja [[Tõnu Tannberg]], haridus- ja seltsitegelane [[Madis Linnamägi]], [[Priit Aimla]] jt.
* 25.–27. jaanuaril 2013 toimus Värska Sanatooriumis klubi üldkoosolek, kus tehti kokkuvõtteid Tartus toimunud konverentsist ja otsustati välja anda seal peetud ettekannete kogumik, samuti klubi juubeliks kogumiku teemal „Eesti"Eesti eile, täna ja homme”homme". Peeti vajalikuks jätkata 20. augustil lillede panekut nii Vabadussamba jalamile kui ka 20. augusti kivi juurde Toompeal. Vahetati mõtteid Põltsamaal asuva Sõpruse pargi arendamise kohta, kus asuvad klubi liikmete poolt istutatud tammed ja 20. augusti mälestussammas. Otsustati kinni pidada põhimõttest, et klubi enda nimel päevapoliitikasse ei sekku, kuid seda võivad teha tema liikmed oma nimel. Küll peeti õigeks, et põhimõttelistes riiklikes küsimustes ([[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseadus]], valimissüsteem) võiks oma arvamuse välja öelda. Leiti ka, et kuna klubi pole Presidendi poolt kutsutud osalema Jääkeldri mõttevahetuses, siis pole mõttekas end ka sinna pakkuma minna. Otsustati korraldada klubi aruande-valimiskoosolek 10. mail 2013 Tallinnas.
* 30. märtsil 2015 oli Klubi aruande-valimiskoosolek Tallinnas. Kinnitati läinud majandusaasta aruanded, uuendati mõnevõrra põhikirja ning valiti juhatuse uus koosseis.
* 23. augustil 2014 avati Läti-Leedu piiril Balti keti mälestusmärk. Sündmusel viibis Läti ja Leedu esinduste kõrval ka Klubi delegatsioon. Klubi esindus oli kohal ka Balti keti aastapäevasündmusel [[Põltsamaa]]l Klubi liikme [[Ants Paju]] eestvõttel ja korraldusel rajatud Rahvaste Sõpruse Pargis.
* 20. augustil 2014 – taas pidulik üldkoosolek [[Toompea loss]]is ning Riigikogu esimehe vastuvõtt. Asetati lilled ka Vabadussamba jalamile ning [[20. augusti mälestuskivi]] juurde.
* 29. mail 2014 aset leidnud üldkoosolekul esitles [[Rein Järlik]] enda koostatud raamatut “We"We Carried Out the People’s Will”Will". Kinnitati ka läinud 2013. aasta aruanded.
* 24.–26. jaanuarini 2014 sai Klubi kokku [[Pühajärve]]l. Päevaküsimuste arutelule lisaks (sealhulgas ettevalmistused EV 25. aastapäevaks) kohtuti pikemat aega Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna töötanud [[Uno Lõhmus]]ega.
* 20. augustil 2014 – tavakohane pidulik üldkoosolek ühes Riigikogu esimehe vastuvõtuga.
* 19. augustil 2016 asetati ühes Läti ja Leedu sõsarklubide esindajatega küünlad ja lilled 20. augusti mälestussamba ning lahkunud Klubi liikmete tähismärkide juurde Põltsamaa Rahvaste Sõpruse pargis.
* 20. augustil 2016 toimus Tallinnas Toompea lossis 20. Augusti Klubi ja XIII Riigikogu pidulik ühisistung Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäeva tähistamiseks. Seejärel toimus 20. Augusti Klubi, Leedu Signaatorite Klubi ja Läti 4. Mai Klubi ühine koosolek Toompea lossi Valges saalis (Rein Veidemanni aastapäevakõne).
* 20.–22. jaanuarini 2017 oli Klubi Viljandis. Arutati 2017. aasta tegevuskava, kohtuti Viljandi maavanema ja Maaomavalitsuste Liidu juhiga, kes rääkisid läinud aastal alanud haldusreformi käigust ning ilmnevatest probleemidest maakonna ja valdade seisukohast nähtuna. Külastati ka Ugala teatri algupärast uuslavastust “Sätendav"Sätendav pimedus”pimedus".
* 28. aprillil 2017 kinnitas Klubi üldkoosolek Tallinnas 2016. majandusaasta aruande. Klubi liige Aldo Tamm pidas koosolekul ettekande "[[Karl Ernst von Baer]]i kooliaegsed sõbrad”sõbrad".
* 3.–5. maini viibis klubi kolmeliikmeline delegatsioon Läti kolleegide kutsel nende 4. mai deklaratsiooni tähtpäeva sündmuste külalistena Jurmalas ja Riias.
* 20. augustil 2017 toimusis iseseisvuse taastamise aastapäeva üritused. Traditsioonilisel Klubi üldkoosolekul Toompea lossis pidas ettekande [[Tiit Made]], käsitledes Eesti majandusarengu murettekitavaid küsimusi.
* 24.–26. novembrini 2017 oli Klubi koosolek Tartus. Arutati Klubi 2018. aasta tegevuskava, kohtuti Eesti Maaülikooli rektori [[Mait Klaassen]]iga. Külastati [[Eesti Rahva Muuseum]]i ja kohtuti selle direktori [[Tõnis Lukas|Tõnis Lukasega]]ega.
* 5.–16. veebruarini 2018 viibis Klubi kolmeliikmeline delegatsioon Leedu Vabariigi Seimi kutsel Leedus. Saadi osa Leedu Vabariigi 100. aastapäeva pidustustest Vilniuses ja Kaunases.
*20. augustil 2018 toimus iseseisvuse taastamise 27. aastapäeva puhul 20. Augusti Klubi pidulik üldkoosolek Toompea lossi valges saalis kuhu olid kutsutud ka manalateele läinud Klubi liikmete lähedased. Tervitustega esinesid Riigikogu esimees [[Eiki Nestor]] ja peaminister [[Jüri Ratas]]. Päevakohases ettekandes rääkis [[Tõnu Anton]] demokraatia olemusest ja seisust ning kaardistas Eesti positsiooni demokraatiat viljelevate riikide seas.
75 737

muudatust