Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
172. rida:
Keskriigid vallutasid pärast [[Gorlice'i operatsioon]]i kogu Poola, [[Leedu]] ja [[Kuramaa]] alad. Oktoobris tasakaalustus Idarinne [[Riia]]–[[Daugavpils]]i–[[Baranovitši]]–[[Dubno]]–[[Ternopol]]i joonel.
===Sõjategevus Osmanite riigiga===
Vene sõjaväge ei suudetud purustada, Kaukaasia rindel oli see koguni edukas: [[Osmanite riik|Osmanite rii]]gi sõjavägi tõrjuti [[Kaukaasia rinne|Kaukaasia rindel]] [[Kaukaasia]]st välja. Liitlaste alustatud [[Dardanellide operatsioon]] [[Gallipoli poolsaar]]el (veebruar 1915 – jaanuar 1916) Osmanite vastu lõppes edutult. Sõjalises mõttes lõppes see operatsioon läbikukkumisega, liitlased kaotasid lahingutes umbes 265 000 ja Osmanite sõjavägi umbes 300 000 sõdurit. Samas olid Osmanite sõjavägi sunnitud Dardanellide piirkonda koondama 36 diviisi, mida muidu oleks kasutatud [[Mesopotaamia]]s, Egiptuses või [[Kaukaasia rinne|Kaukaasia]]s.<ref name="keegan"/>▼
[[File:Ctesiphon1915.jpg|pisi|left|Briti vägede pealetung Lähis-Ida sõjatandril, Mesopotaamias]]
▲Vene sõjaväge ei suudetud purustada, Kaukaasia rindel oli see koguni edukas: [[Osmanite riik|Osmanite rii]]gi sõjavägi tõrjuti [[Kaukaasia rinne|Kaukaasia rindel]] [[Kaukaasia]]st välja. Liitlaste alustatud [[Dardanellide operatsioon]] [[Gallipoli poolsaar]]el (veebruar 1915 – jaanuar 1916) Osmanite vastu lõppes edutult. Sõjalises mõttes lõppes see operatsioon läbikukkumisega, liitlased kaotasid lahingutes umbes 265 000 ja Osmanite sõjavägi umbes 300 000 sõdurit. Samas olid Osmanite sõjavägi sunnitud Dardanellide piirkonda koondama 36 diviisi, mida muidu oleks kasutatud [[Mesopotaamia]]s, Egiptuses või [[Kaukaasia rinne|Kaukaasia]]s.<ref name="keegan"/>
Mesopotaamia piirkonnas tungis Briti ekspeditsioonivägi [[Bagdad]]i juurde, kuid sai 22. novembri lahingus lüüa. Osmanite sõjaväel ei õnnestunud hõivata [[Suessi kanal]]it.
[[Pilt:Austro-Hungarian mountain corps.jpg|pisi|Austria-Ungari mägikütid]]
179. rida ⟶ 180. rida:
===Balkani rinne===
[[Pilt:Bulgaria during World War I.png|pisi|left|[[Serbia Kuningriik|Serbia kuningriigi]] vallutamine [[Keskriigid|Keskriikide]] poolt]]
Kui [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] (1 miljon meest, kindralstaabi ülem [[Luigi Cadorna]]) kuulutas Austria-Ungarile [[23. mai]]l 1915 sõja, tekkis rinne [[Alpid]]es ja [[Isonzo jõgi|Isonzo jõel]]. [[14. oktoober|14. oktoobril]] astus sõtta [[Bulgaaria]], ta oli [[Keskriigid|Keskriikide]] poolel. Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria koondasid [[Serbia]] vastu rindele 650 000 meest ning vallutasid sügisel kogu Serbia. Serbia taanduvad väed (ligi 140 000) ületasid [[Albaania]] ja [[Montenegro]] piiri ning transporditi itaallaste abil [[Kerkyra saar]]ele.
Püüdes Serbiat aidata, moodustasid Antandi riigid [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[Saloniki]]s suure liitlasvägede baasi ja ületasid oktoobris Serbia lõunapiiri. Nende tee tõkestasid aga Bulgaaria väed ja liitlaste kaks diviisi pöördusid tagasi Salonikisse. Kuigi liitlased tõid Salonikisse vägesid juurde (kokku oli 512 km<sup>2</sup> suurusel alal inglastel 5 ja prantslastel 3 diviisi) ei andnud see neile mingeid strateegilisi eeliseid. See ei aidanud vägesid lääne- ega ka idarindel, sest bulgaarlased ja sakslased hoidsid piiril väga väikseid jõudusid. Lahingutegevusest oluliselt suuremat kahju tekitas selles piirkonnas tavaline [[malaaria]], mille tõttu kaotasid liitlased üheksa korda rohkem sõdureid.<ref name="keegan"/> ===Sõjategevus Aafrikas===
| |||