Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
*[[25. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa Keisririigi väed Viljandisse ja Tallinna, 26. veebruaril Paidesse;
*[[4. märts]]iks 1918 jõudsid Saksa Keisririigi väed Narva.
[[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|left|Rindejoon 1918. aastal]]
 
== Lääne-Eesti saarte okupeerimine ==
Septembris 1917 otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared.
{{Vaata|Operatsioon Albion}}
{{Vaata|Balti Hertsogiriik}}
 
==Ajutine Bresti-Litovski vaherahu==
 
[[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|left|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]]
1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovisid Nõukogude Venemaa valitsevad bolševikud [[Lenin]]i juhtimisel teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud Brest-Litovskis [[ohvitseride kasiino]]s 19. novembril ([[vkj]]) [[1917]]. Pärast mitut vaherahu pikendamist jõuti lõpuks rahu sõlmimiseni, kuid sakslased andsid [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (venelaste läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud Väinamere saared (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]].
 
{{Vaata|Balti Hertsogiriik}}
==Bresti-Litovski vaherahu==
[[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|left|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]]
Keiserliku Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] suhetest sündis [[27. august]]il [[1918]] [[Berliin]]is [[Brest-Litovski rahu|Bresti-Litovski rahu]] lisaleping, mis käsitles ka Eesti rahvusvahelist seisundit. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahulepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris Põhja-Läti ja Eesti mandriosa esialgu juriidiliselt korra taastamise ettekäändel ja eesmärgil. 27. augustil 1918 Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti- kui ka Liivimaal.
== Saksa okupatsiooni lõpp Eestis ==
53 370

muudatust