Ida-Preisimaa: erinevus redaktsioonide vahel

[[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] dünastia [[Brandenburgi markkrahvkond|Brandenburgi markkrahvkonna]] ja [[Preisimaa hertsogkond|Preisi hertsogkonna]] (ajalooline kaksiknimetus [[Brandenburg-Preisimaa]]) baasil moodustus Preisi kuningriik. Alates [[1618]]. aastast valitsesid mõlemat [[personaalunioon]]i kaudu [[Hohenzollern]]id. [[1656]]. aastal sõlmitud [[Labiau leping]] ja [[1657]]. aastal sõlmitud [[Brombergi leping]] andsid Hohenzollernitele täieliku võimu [[Preisimaa]] üle.

[[Pilt:Prussia (political map before 1905).jpg|pisi|360px|12 Preisimaa provintsi 1895. aasta kaardil]]

[[1701]]. aastal nimetas [[Brandenburgi markkrahv]] [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich III]] end Friedrich I nime all [[Preisimaa kuningas|Preisimaa kuningaks]], valitsedes [[personaalunioon]]iga nii Brandenburgi kui ka Preisimaad.

{{Vaata|Preisimaa kuningriik}} ''[[Preisimaa provintsid]]''

*[[Ida-Preisi provints]] ([[Königsberg]]), (endine [[Preisi hertsogiriik]] ja [[Ermland]]).

[[1829]]. aastal moodustati Lääne- ja Ida-Preisi provintside ühendamisega [[Preisi provints]], mis [[1878]]. aastal lahutati taas Lääne- ja Ida-Preisi provintsideks.

Pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] ja Saksa Keisririigi langust taastati Preisi Kuningriik vabariikliku valitsusega kui [[Preisimaa Vaba Riik]]. See pidi loovutama peaaegu kõik [[Poseni provints|Poseni]] ja [[Lääne-Preisimaa]] provintsidele kuulunud territooriumid äsja loodud [[II Rzeczpospolita|Poola]] riigile ja [[Rahvasteliidu mandaat|Rahvasteliidu mandaadiga]] [[Danzigi vabalinn]]ale ning Rahvasteliidu mandaadile [[Memeli piirkond|Memeli piirkonnas]] (varem Ida-Preisimaa).

{{Vaata|Preisimaa Vaba Riik}}

Pärast [[Versailles' rahu]] oli Ida-Preisimaa eraldatud [[Saksa Riik|Saksa Riigist]] [[Poola koridor]]iga.

[[Pilt:Poola koridor.png|pisi|vasakul|Poola koridor 1923–1939]]