Tšeremissi sõjad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
77. rida:
[[1571]] algas taas maride ülestõus, tapeti kaupmehi, maksuametnikke ja garnisonisõdureid. Siiski pole andmeid suurematest lahingutest. Maride mässu juhtis Mamitš Berdei poeg [[Katšak]].Tema ja veel mõned niidumaride juhtid asusid pidama läbirääkimisi ja otsima toetust tugevnevalt Türgilt. On teada mari saadikutest Türgi vasalli [[Krimmi khaaniriik|Krimmi]] [[Delvet Gerai]] juures. Krimmitatarlased küll käisid samal aastal [[Moskva Põleng (1571)|Moskvat põletamas]], kuid hilisema lüüa saamise tõttu otsustavalt sõjategevusse Volga ääres.<ref>Gaivoronsky, p.279</ref>
 
[[1573]] saatis Ivan Julm suure väe maride vastu, kes aga lähetasid väe kogunemispaika [[Murom]]i linna oma saadikud ja palusid tsaarilt armu. Algasid läbirääkimised, mille tulemuseks oli Ivan Julma armuandmiskiri [[1574]]. aastast. Kirjas kohustati marisid 100 pere kaupa ühinema [[vald]]adesse, kelle etteotsa pidid marid valima [[sotnik]]u. Sotniku pidi kinnitama [[vojevood]], kes tegi seda siis, kui sotnik lojaalne oli. Hiljem aga juhul, kui sotnik oli veel lisaks vastu võtnud [[Õigeusk|õigeusu]]. Maride maa läks riigile ja seda anti kasutada [[jassakjassakk]]i (naturaalmaksu) või sõjateenistuse eest. Maridel polnud mingit õigust maa eraomandusele.<ref>http://www.suri.ee/il/97/2/mari.html</ref>
 
== Kolmas Tšeremissi sõda (1581-1585) ==
105. rida:
== Viited ==
<references />
[[Kategooria: Marimaa]] [[Kategooria: Soome-ugri maailm]] [[Kategooria: Venemaa ajalugu]]