Adsele: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
31. rida:
VI - VII sajandil ilmus Ida-Lätti Daugava põhjakaldale latgalitega seostatav arheoloogiline kultuur. Selle iseloomulikeks tunnusteks olid maa-alused laibamatused, kus surnud mehed asetati peaga itta, naised läände. Tüüpilised meeste hauapanused olid võitlusnuga, kirves ja 1–2 oda, naistel pronksspiraalidega peaehted. Kultuuri põhijooned ja selle kandjate antropoloogiline tüüp püsisid suures osas muutumatuna kuni XIII sajandini, mil kirjalike allikate vahendusel on teada, et neid alasid asustasid latgalid. Arvatakse, et latgalid kujunesid välja erinevate hõimude ühtesulandumisel ja selles oli oma osa ka varem seda ala asustanud balti ja läänemeresoome rahvastikul. Daugava põhjakaldalt liiguti edasi tänapäeva Läti Vidzeme keskmaa ja Koiva jõe basseini suunas, moodustades seal XIII sajandiks tugeva Talava maakonna. Umbes IX ja X sajandil jõudsid sisserännet kajastavad latgalite laibamatused ka Ida- ja Kirde-Lätisse, hilisema Atsele maakonna aladele<ref>Siksälä kalme I, Muistis ja ajalugu, Heiki Valk, Silvia Laul, Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia Instituut, Tartu 2014, lk. 172, ISBN 978-9985-4-0870-4</ref>.
Umbkaudu [[600]]. aasta paiku saabusid Lõuna-Soome kas siis hilisemate Häme või Lääne-Karjala piirkonda praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladelt väljarännanud soomeugri (läänemeresoome) hõimud, kellest said soomlaste esivanemad<ref>https://eestinen.fi/2018/03/kust-parit-soomlased-tuleb-valja-et-eestist/ eestinen, soomlaste esivanemad</ref>. Nimetatud andmed on saadud geeniuuringute kaudu Saksamaalt. Mitmete kaudsete tõendite järgi toimus see hilisemast Atsele piirkonnast ja selle lähiümbrusest Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Ilmselt oli selle protsessi käivitamisel oma osa ka latgali hõimude sissetungil lõuna poolt Põhja-Väinale (Daugava). Ka jõe enda lätipärase nimetuse sõnatüvi erineb veidi teiste sealkandi rahvaste kasutatud jõenimest - Väina, Vēna, Dviina, Düna, Daugava<ref>https://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=96043485&f2v=Y&f3v=Y&nimeliik=&maakond=LV&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb EKI KNAB, Daugava</ref>, mis viitab kaugema kultuuri sisenemisele piirkonda.
VII sajandist alates asusid Smolenski kandist tulnud krivitšite hõim Velikaja jõgikonda, liikudes tasapisi põhja poole ja jõudes X sajandiks Pihkva kanti ning XI sajandiks Oudovasse. Ühtede uurijate arvates olid krivitšid slaavi päritolu, teiste arvates baltlased. Novgorodi olid slaavi kaupmehed jõudnud juba sadakond aastat varem. Lätlased nimetavad siiamaani venelasi krievitšiteks – „krievs“ ja Venemaad Krievijaks<ref>http://gubernia.media/number_49/5.php Pskovskaja Gubernija, nr. 29, juuli 2001 a</ref>.
| |||