Adsele: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
17. rida:
==Atsele piirkonna ajalugu==
Et mõista Atsele piirkonna ajalugu, on vaja käsitleda veidi pikemalt ka lähemas ümbruskonnas toimunud sündmusi ja mõista neid kogu laiema piirkonna kontekstis. Atsele piirkond jäi lõpuks kahe erineva: slaavi-bütsantsi ja saksa-rooma kultuuriruumide vahelise mõju ja võitluse vahele ning hajus ja selle kultuuri kandjad sulandusid lõpuks eri rahvusrühmadesse - eestlased, lätlased ja venelased.
==Piirkonna kaugem esiajalugu==
Kagu-Eesti etnokultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke arenguid [[Rooma rauaaeg|Rooma rauaajal]] m. a. algusest kuni V sajandini mõjutasid samad protsessid, mis leidsid aset Kesk- ja Põhja-Lätis. Kogu Kagu-Eestit ja Ida-Lätit hõlmas nn. "[[tekstiilkeraamika]] leviala", mida on traditsiooniliselt seostatud soomeugri etnostega. Tekstiilkeraamika savinõudekilde on leitud ka hiljem Atsele piirkonda kuulunud [[Siksälä Kalmetemägi|Siksälä Kalmetemäelt]]. Tollast aega seovad kultuuriliselt tänapäevaste Pihkvamaa ja Novgorodimaa lõunaosaga ka [[maa-alused põletusmatused]]. II sajandist kuni V sajandini rajati piirkonnas uut tüüpi kalmeid - suurtest raudkividest tarandkalmeid, mis viitab samuti Kagu-Eesti ja Põhja-Läti etnokultuurilisele lähedusele<ref>Siksälä kalme I, Muistis ja ajalugu, Heiki Valk, Silvia Laul, Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia Instituut, Tartu 2014, lk. 168, ISBN 978-9985-4-0870-4</ref>.
===Viikingieelne ja viikingiaeg===
83. rida ⟶ 86. rida:
[[1240]] vallutasid ordurüütlid Pihkva. Tegemist oli järjekordse sakslaste katsega lahendada Pihkva ja seda ümbritsevate alade kuuluvuse küsimus endile soodsalt. Väärib märkimist, et Pihkvas oli ka arvestatav saksameelse orientatsiooni pooldajate leer, üks nende hulgast avas orduvägedele linnaväravad. [[1242]] vallutasid Novgorodi väed Aleksander Nevski juhtimisel linna siiski tagasi.
[[1285]] on Atsele nime mainitud vene kroonikas seoses seal lähistel aset leidnud lahinguga. Samal ajal surmasid ordumehed Aluliina lähedal 40 Pihkva maksukogujat. Mis tähendab ühtlasi seda, et pihkvalased olid harjunud perioodiliselt Atselest andamit koguma<ref>Siksälä kalme I, Muistis ja ajalugu, Silvia Laul, Heiki Valk, Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, Tartu 2014, lk. 207, ISBN 978-9985-4-0870-4</ref>.
[[1293]] on dokumentides mainitud Lõuna-Atsele piirkonnas järve saarel asuvat Vilaka kindlustatud kloostrit<ref>Valgevene Riiklik Keskarhiiv</ref>, mis pidi olema ehitatud peapiiskopi Johan de Fechte (1285–1294 Johann II von Vechten) ajal "tema katoliikliku vara ja lammaste kaitseks Novgorodi vürstide eest" ja mille ta nimetas Marienhauseniks ehk Jumalaema Maarja kojaks. Ajaloolase Arndti arvates (1753) tähendab see ka linnuse rajamise aastat.
96. rida ⟶ 99. rida:
[[1461]]-[[1464]], kui ordumeister Johann von Mengede vangistas Riia peapiiskopi Silvestri ja rüüstas peapiiskopkonda, siis tungisid pihkvalased Ida-Atselesse (praegune Põtalovo rajoon Venemaal) ja küüditased sealt rahvast või pöörasid nad õigeusku.
Veel keskaja lõpul oli Liivimaa piiri äärne Irboska maakond omaette haldusüksuseks Pihkva riigi raames Pihkva maakonna kõrval<ref>Siksälä kalme I, Muistis ja ajalugu, Heiki Valk, Silvia Laul, Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia Instituut, Tartu 2014, lk. 202, ISBN 978-9985-4-0870-4</ref>.
[[1557]] astub Atsele piirkond siiski veel korraks ajalooareenile. Nimelt nõudis siis Ivan Groznõi Liivimaalt aastasadasid maksmata jäetud nn. meemaksu, väites et Pihkva-lähedased tšuudid olid lepingutega venelaste maksukohustuslased. Ilmselt viitabki ta siin XII sajandi lõpul Atselesse tehtud maksustamis- ja röövretkede tulemustele. Sakslased selle kohta mingeid pabereid ei leidnud ja ei saanudki leida, sest neil selliseid lihtsalt polnud. Juhul kui need olid üldse paberlikud lepingud ja sisaldusid näiteks mõnede kohalike õigeusu kloostrite või kirikute arhiivides, siis langesid need seoses kas Novgorodi ühendamisega [[1478]] või Pihkva ühendamisega [[1510]] moskoviitide kätte. Need kulusid nüüd marjaks ära. Juriidiliselt õigustühine nõue, kuid sõja algatamise ajendiks kõlbas küll.
| |||