Erinevus lehekülje "Tallinna 21. Kool" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 180 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P
P (pisitoimetamine)
Tallinna 21. Koolis töötasid pikalt olulised eesti haridustegelased [[Enn Murdmaa]] ja [[Riho Päts]]. Märkimisväärsete vilistlaste hulka kuuluvad mitmed Eesti [[riigikogu]] ning varasemate [[Eesti valitsus|valitsuste]] liikmed, nende hulgas näiteks [[Jüri Ratase esimene valitsus|2016. aasta valitsuse]] siseminister [[Andres Anvelt]], [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] saadik [[Indrek Tarand]] ja Eesti diplomaat ning julgeolekunõunik [[Eerik-Niiles Kross]]. Samuti on Tallinna 21. Koolis õppinud mitmed rohkelt tunnustatud Eesti lauljad ([[Maarja-Liis Ilus]], [[Uku Suviste]], [[Karl-Erik Taukar]]) ja näitlejad ([[Ada Lundver]],[[Brigitte Susanne Hunt]], [[Katrin Karisma]], [[Evelin Võigemast]]) ning ka menufilmi [[Mandariinid|Mandariinid (2013)]] produtsent [[Ivo Felt]].
 
Kool kuulub [[G5 õpilasesinduste liit|G5 õpilasesinduste liitu]]u, mille eesmärgiks on viie Tallinna kesklinna kooli vahelise koostöö arendamine. Kooli hümn on "Pesapuu"<ref>http://21k.ee/yldinfo/sumboolika/koolilaul-pesapuu/</ref>, mille sõnad on kirjutanud [[Ellen Niit]] ja muusika komponeerinud kooli vilistlane [[Veljo Tormis]].
 
== Ajalugu ==
 
=== 1903–1923<ref>http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/1903-1924-aastad/</ref> ===
16. oktoobril 1903 kirjutati [[Eesti Postimees|Eesti Postimehes]]: “2"2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud." Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas.
 
1911. aastaks oli kool juba muudetud Tallinna 2. Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkooliks. Sel aastal õppis seal 150 õpilast ja teiste linna algkoolide seas oli kool suurim ning kõige paremini varustatud. Alates 1917. aastast toimus õppetöö eesti keeles (oli varem venekeelne). Samal aastal muudeti kool Tallinna Linna 21. Algkooliks.
 
Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek “kõrgema"kõrgema algkoolimaja ehitamiseks”ehitamiseks". Arhitektiks määrati linnanõunik [[Artur Perna]]. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. Kahjuks ei läinud kõik nii, nagu oli planeeritud. Ehitustöödes tekkis venimine, sest pehme pinnase tõttu tekkisid hoone fassaadi ja seintesse praod. Ajakirjanduses põhjustas see teatavat poleemikat ja vaidlused süüdlase üle kestsid 1930. aastateni, mis sest, et koolimaja juba ammu kasutusel oli. Pikaks ajaks jäi koolile külge hüüdnimi “pragukool”"pragukool".
 
=== 1924–1940<ref>http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/</ref> ===
Uueks direktoriks sai kool Ernst Martinsoni (aastast 1935 [[Enn Murdmaa]]), väga edumeelse ja aktiivse mehe. Kui uue maja katuse alla liideti kaks vana kooli: Tallinna Linna 21. ja [[Tallinna 26. Algkool|26. Algkool]], siis tema oli see, kes moodustas neist kahest ühise kollektiivi. Kooli ammused vilistlased mäletavad üllatavalt hästi koolielu ja õpetajaid. Nagu ühest suust räägivad nad kooli heast korrast ja nõudlikkusest, samas aga ka väga heatahtlikust suhtumisest õpilastesse. Direktoril oli kombeks vembumehi enda juurde koju kutsuda, rääkida maast ja ilmast ning nagu muuseas halvast teost.
 
21. Algkooli maine kasvas, kool muutus omanäoliseks ja tuntuks üle kogu Eesti. Muuhulgas tegi kool endale nime ka muusikakasvatuses. Õpetaja [[Riho Päts]] organiseeris lühikese ajaga suure laulukoori ja vilepilliorkestri. Tegutses ka kooliteater õpetaja M. Suigu juhatusel. Lavastati näidendeid nagu “Sõnajalaõis”"Sõnajalaõis", “Neetud"Neetud talu”talu" jt. Aktiivne ja laiahaardeline oli koolis Punase Risti Seltsi tegevus. Sidemeid omati ka mitme välisriigi punaristlastega.
 
Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. Enn Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.
 
=== 1940–1946<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1940-kuni-1946]</ref> ===
1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede [[Raua tänava lahing|relvastatud vastuhakk]] [[Punaarmee]]<nowiki/>le. [[Sidepataljon]], mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister [[Tõnis Rotberg]] ja kuus Punaarmee soomusautot.
 
Koolielus toimus täielik pööre. Kõik, mis kahe aastakümnega oli saavutatud, tunnistati kõlbmatuks. Juba esimesel õppenõukogu koosolekul edastas kooli direktor kõrgemalt tulnud korraldused: kiiresti muretseda koolile kommunistliku partei juhtide ja NSV Liidu riigitegelaste portreed, panna üles nõukogulikud loosungid, võtta tarvitusele sõna “seltsimees”"seltsimees", seada sisse punanurgad, kõrvaldada raamatukogust “kõlbmatud"kõlbmatud raamatud”raamatud" (10 000 köitest jäi järgi vaevalt 300), jälgida, et õpetajate ja õpilaste hulgas poleks kontrevolutsioonilist liikumist, alustada avaaktust “Internatsionaali”"Internatsionaali" laulmisega jne.
 
1941. aastal kooli algus hilines, koolipinki istuti alles oktoobris. Kommunismimeelsuses kahtlustatav Enn Murdmaa vallandati ja suleti 100 päevaks vanglasse.
 
Kool elas sõjaaja rahutut ja rasket elu, puudust tunti peaaegu kõigest. Õpilasi keelitati säästma vihikuid (õpilase kohta oli ette nähtud ainult 10 vihikut), tinti, pliiatseid, koguma ajalehti, et neid rindele saata, vanarauda ja konte. Taastusid kooli vanad tavad, kadus ühe nõukogude aastaga tekkinud võlts ja väline paraaditsemine.
 
=== 1965–1991<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1965-kuni-1991]</ref> ===
Valmis kauaoodatud juurdeehitis ja kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt [[Heli Härmson]]<nowiki/>i projekti järgi, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitu ainekabinetti. Spordihoone sisaldas suurt võimlat ja ujulat, spordiväljak valmis alles 1970ndatel.
 
1987. aastal sai kool lipu ja aasta hiljem lõpusõrmuse. Toimus ka esimene kunstinädal direktor [[Arvo Tamsare]] algatusel.
1989. aastal võtab Tallinna 21. Keskkool osa õpilasvahetusest Daltoni kooliga Ameerika Ühendriikides, mis oli üks esimesi omataolisi projekte Eestis.
 
1980ndate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus lavale on läbi aastate kutsutud mitmeid teatrietendusi ning tuntud muusikuid. Ühtlasi hakkasid toimuma ka “Nunnunäitused”"Nunnunäitused" algklassidele.
 
=== 1991–2003<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1991-kuni-2003]</ref> ===
1990ndate algusest hakkasid toimuma viimase lennu päevad, kus eelmisel aastal lõpetanud vilistlased tulevad jagama nõuandeid edasiste valikute kohta abiturientidele. 1990ndate keskelt sai alguse traditsioon korraldada abiturientidele lõpuball.
 
Loodi ametlikult õpilasomavalitsus ning aasta hiljem asutati Tallinna 21. Kooli ja Tallinna Reaalkooli eestvedamisel G5, mis on viie kooli (Tallinna 21. Kooli, [[Tallinna Reaalkool]]<nowiki/>i, [[Tallinna Inglise Kolledž]]<nowiki/>i, [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]<nowiki/>i ja [[Gustav Adolfi Gümnaasium]]<nowiki/>i) vaheline koostöö liit.
 
1994. aastal hakati koolis õpetama kolmandat võõrkeelt – saksa keelt, paari aasta pärast lisandus ka prantsuse ja hiljem hispaania keel.
 
=== 2003–2015<ref>[http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-2003-kuni-2015]</ref> ===
Koolimaja vana hoone renoveerimine ja uue juurdeehitise valmimine 2000. aastate algul venis peaaegu samamoodi nagu 1920. aastate algul, kui algset Raua tänava koolimaja ehitama asuti. Õppetöö ehitustööde ajal toimus Tondiraba ja Liivalaia koolis, kust lõplikult naasti juba uude koolimajja 2003. aastal. Samal aastal tähistas kool ka oma 100. aastapäeva, mille puhul anti välja kogumik “Sada"Sada aastat koolikella”koolikella".
 
Tugeva hoo said sisse kooli koduleht ja näitering ning ka muusikas saavutati aina paremaid tulemusi. Koos uue hoone ning paar aastat hiljem spordiväljaku valmimisega paranesid oluliselt ka võimalused huviringide tööks ja sporditreeninguteks.
 
Viimastel aastatel on kool pälvinud mitmeid auhindu, nagu näiteks “Hea"Hea huvitegevusega kool”kool", “Hea"Hea õpikeskkonnaga kool”kool" või “Innovaatiline"Innovaatiline tegu”tegu". Väga heal tasemel on ka aina enam õpilasi kaasa haarav ja aktiivsemaks muutuv õpilasesindus, kes on algatanud heategevus- ja koostööprojekte, nagu näiteks “Tibud"Tibud kampa”kampa" või erinevad G5 koolide üritused. Euroopa parlamendilt on kool kahel korral võitnud preemiareisi Strasbourgi.
 
Tänapäeval on Tallinna 21. Kool üks Eesti suuremaid koole. Püsima on jäänud mitmed traditsioonid ning väärtustakse õppeedukust ja aktiivset koolielus osalemist. Häid tulemusi saavutatakse nii keele- kui ka majandusolümpiaadidel, muusikakonkurssidel ja spordivõistlustel.
Aastal 2008 hakati kooli juubelisünnipäevade puhul Lauluväljakul korraldama kooliperele ja vilistlastele kooli laulupidu.
 
Liitumine “Koolid"Koolid – tuleviku partnerid”partnerid" – PASCH koolide ketiga 2008. aastal, mis on saksa keele õpet, ainetevahelist lõimumist ja rahvusvahelist suhtlust toetav projekt. Tallinna 21. Kool on Eestis ainuke kool, kes on PASCH koolide ketis esindatud. Kool liitub üleeuroopalise Elos-koolide liikumisega, mis väärtustab Euroopa hariduse põhiväärtusi: rahvusvaheline koostöö, projektides osalemine, võõrkeelte õpe, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalane haridus.
 
Alates 2015/2016. õppeaastast läks kool üle perioodõppele ja 5. klassides alustati majandusõpet.
|-
|'''1957'''
|Hakkab ilmuma kooli almanahh “Suleproovid”"Suleproovid".
|-
|'''1958'''
|'''1996'''
|Tallinna 21. Keskkooli eesistumisel luuakse Viie Kooli Koostöölepingu Liit (G5).
Käivitus rahvusvaheline tervistedendavate koolide projekt “Läänemereprojekt”"Läänemereprojekt".
|-
|'''1997'''
|-
|'''2000'''
|Kooli ÕOV algatab projekti “Noored"Noored ja Euroopa Liit”Liit". Eesti Euroopa Liikumine annab koolile AASTA EUROOPLASE TIITLI.
|-
|'''2001'''
|Lõppeb kooli renoveerimine.
Kool tähistab 100. juubelit.
Ilmub juubeliraamat “Sada"Sada aastat koolikella”koolikella".
Kool saab oma sümboolikaga päeviku ja märkmiku.
|-
|'''2004'''
|Kool saab oma sümboolikaga õpinguraamatu.
Ilmub infovoldik “Sulle"Sulle, lapsevanem”lapsevanem".
|-
|'''2005'''
|Valmib spordiväljak.
Toimub 45. kevadkontsert Estonia kontserdisaalis.
Kool saab kvaliteediauhinna “Hea"Hea huvitegevusega kool”kool".
|-
|'''2006'''
|-
|'''2007'''
|Esietendub kooli 1. muusikal “Hans"Hans ja Grete”Grete" koostöös [[Saksamaa]] noortega.
|-
|'''2008'''
|-
|'''2012'''
|Kool saab Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna “Hea"Hea õpikeskkonnaga kool”kool".
|-
|'''2013'''
|-
|'''2014'''
|Kool saab kvaliteediauhinna “Innovaatiline"Innovaatiline tegu 2014”2014".
|-
|'''2015'''
|Kool saab kvaliteediauhinna “Innovaatiline"Innovaatiline tegu 2015”2015".
|-
|'''2016'''
75 876

muudatust