Arutelu:Adsele: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Viimaste muudatuste juures on 2 olulist probleemi. Esiteks on enamus tekstist ilma viideteta usaldusväärsetele allikatele. Vikipeedias olevad väited peavad olema kinnitatud usaldusväärsete allikatega ([[Vikipeedia:Usaldusväärsuse tagamine]]). Seega tuleb leida viited või kui tegu on vikipedisti oma originaaluurimusega, siis avaldada see näiteks kusagil mujal, väljaspool Vikipeediat. Teiseks on osa teksti Adselega seotud vaid kaudselt. Taustainfo on omal kohal, aga kuna artikli teema on siiski Adsele, siis tuleks ka tausta avada niipalju, kui see on Adselega otseselt seotud. Näiteks on loomulik mainida Pihkvat seoses sellega, et Adsele kuulus selle mõjusfääri või oli naaber, aga Pihkva (Adselet mittepuudutavate) ajaloosündmuste kirjeldamine läheb teemast juba kaugele. Pihkva ajaloost saab kirjutada ja lugeda nt artiklites [[Pihkva vürstiriik]] ja [[Pihkva]]. Sellise kaugemalt seotud taustainfo kättesaadavaks muutmiseks ongi Vikipeedias kasutusel siselingid seotud artiklitele (nt seesama [[Pihkva vürstiriik]]). Piisab, kui vastavad lingid siia artiklisse lisada ning info jääb alles, aga põhiartiklit ennast ei koormata vähemolulise teabega üle. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 26. juuli 2019, kell 00:23 (EEST)
:;Täiendan veel artiklit ja korrastan sealjuures viiteid. Joonistan ja lisan ka kaardi. Jah, osaliselt on tegemist originaaluurimusega, mille eesmärk on siduda piirkonna arenguloos erinevad sündmused ja etapid üheks tervikuks vastavalt nende toimumise järjestusele printsiibil põhjus-olukord-tagajärg, arvestades sealjuures teadaolevat loogilist protsesside käiku. Atselest, kui maakonnast saab siiski rääkida alates umbkaudu XI sajandist, kui arvatavasti tekkisid ka kihelkonnad ja maakonnad Eestis; kusjuures maakonna piirid on ainult aimatavad kaudsete tõendite alusel. Hoopis rohkem on võimalik rääkida tinglikust Atselest, kui muutuvast, arenevast ja liikuvast kultuuripiirkonnast, millele pani aluse läänemeresoome etnos, mis oma arengu algstaadiumis asetses tänapäevases Ida-Lätis, Pihkva oblasti lääneservas ja Kagu-Eestis ning mille asuala pidevalt ahenes gootide ja hunnide rände tulemusena liikumahakanud balti ja slaavi hõimude saabumise tõttu Atsele maarahva asuala piirimaadele. Need on väga olulised mõistmaks hiljem toimuma hakanud sündmusi. Ühtse tugeva maakonnana hääbus Atsele XIII sajandi alguseks venelaste ja latgalite survel, ning olles ilmselt Pihkva otseses mõjusfääris, mida on ka läti uurijad kinnitanud; ei leidnud enam isegi Hendriku Liivimaa kroonikas otseselt mainimist. Lõpuks jagati Atsele-ala 4 võimukeskuse vahel. Läti uurijad on muidugi püüdnud Atselet näidata, kui algselt latgalite osalusel tekkinud Kirde-Läti maakonda, mis tänapäeva Läti piiridest eriti kaugemale ei ulatu. Tõenäoline on siiski, et nii hilisemad võrukad, kui ka setod on needsamad muistse Atsele maarahva liikmed ja järeltulijad. Lihtsalt vaadeldav piirkond on liiga väike, mahutamaks oma territooriumile mitut eraldi läänemeresoome või muud rahvast. Sajandite jooksul on märgata protsessi, kus latgali ja slaavi krivitši hõimude survel tõmbus läänemeresoome Atsele maarahva asustus tagasi Väina jõe äärest ja ilmselt ka Velikaja idakaldalt nii põhja-, kui ka läänesuunas, liikudes tänapäeva Kagu-Eesti poole. Selle protsessiga on otseselt seotud ka Pihkva asula varasem ajalugu, mille asustus tollal oli paganlikku tšuudi-viikingi päritolu, ja mis allutati, hävitati ja taasasustati Kiievi-Vene vürstide retkede käigus XI sajandi algul. Nende retkede tõelist iseloomu on veel vähe uuritud ilmselt tänu vene ajaloo slaavi-kesksele ideoloogiale ja vaatepunktile, kuid ilmselt olid need ka omamoodi ristisõja-retked, millega piirkonnas loodi püsiv slaavi asustus ja kehtestati paganluse asemel õigeusk. Pihkvast kujunes aga hiljem Atsele vastase võitluse lähtebaas (õigemini vahepunkt Novgorodi vürstide ettevõetud aktsioonides). Kaheldav on ka läti uurijate poolt 1224 aasta lepingus 4 piirkonna (kihelkonna) paigutamine Lõuna-Atselesse, kuna külalokaliseeringud paigutuvad liialt lähestikku, ega saa moodustada seal piiratud alal nii palju kihelkondi. Pigem asus seal kaks kihelkonda (terra), ning kaks hoopiski ordualadest põhja pool tänases Kagu-Eestis ja Pihkva kandis, kuid selle probleemi uurimisega ma parasjagu tegelen. Muidugi saab ka Atselest kirjutada lühidalt ja konkreetselt, kuid see jääb üsnagi mittemidagiütlevaks ja väheseks, ega anna piirkonnast palju teavet.([[Kasutaja:Marrx|Marrx]] ([[Kasutaja arutelu:Marrx|arutelu]]) 6. august 2019, kell 03:23 (EEST))
| |||