Meander: erinevus redaktsioonide vahel

{{See artikkel| räägib hüdroloogia terminist; kunstitermini kohta vaata [[Meander (kunst)|Meander]].}}

[[Jõgi|Jõed]] moodustavad meandreid peamiselt [[alamjooks]]ul laiades [[lammorg]]udes. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati [[turbulents|turbulentne]] ning [[reljeef]] pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid [[jõesäng]]e. Tekkinud looked muutuvad suuremaks, sest jõed voolavad n-ö väliskurvis kiiremini ja [[erosioon|erodeerivad]] sealt [[setted|setteid]], mille tulemusel tekib kõrge kaldaga [[põrkeveer]]. Sisekurvis toimub aga aeglase voolu tõttu setete kuhjumine (jõgi säilitab oma laiuse, kuid muudab asukohta). Seega on tegemist positiivse [[tagasiside]]ga – tekkinud jõelooge soodustab enda edasist arenemist. Meandrid ei saa areneda lõputult, sest ükskord murrab jõgi oma tee sirgemaks ning vanadest meandreist arenevad [[soot|soodid]].