Karjalased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
Resümee puudub
28. rida:
1249. aastaks oli Rootsi [[Teine Rootsi ristiretk|vallutanud Häme]] ja nihutanud oma piiri [[Kymi jõgi|Kymi jõeni]]. [[paganlus|Paganlike]] läänekarjalaste ja neid allutada üritava Novgorodi vastasseisu sekkus 1293. aastal Rootsi, kes [[Kolmas Rootsi ristiretk|vallutas Karjala kannase lääneosa]] ning rajas [[Viiburi linnus]]e. [[Pähkinäsaari rahuleping]]uga (1323) jäi kannase lääneosa Rootsile ja kogu praegune Ida- ja Põhja-Soome Novgorodile. [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595)|Vene-Rootsi sõja (1590–1595)]] käigus vallutas Rootsi ajutiselt kannase idaosa, mis põhjustas osade sealsete karjalaste pagemise Tverimaale, pannes nii aluse [[Tvri karjalased|Tveri karjala asurkonnale]] ja [[tverikarjala keel]]ele. 1595. aasta [[Täyssinä rahu]]ga läks Rootsi kätte praeguse Soome põhjaosa (sh [[Lapimaa]]). [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] lõpetanud [[Stolbovo rahu]]ga (1617) sai Rootsi endale ka Karjala kannase idaosa, Laadoga põhjaranniku ([[Käkisalmi lään]]) ja praeguse Põhja-Karjala. Rootsi katse nende alade rahvastikule luterlust peale suruda ning maksude tõus tingis karjalaste massilise (hinnanguliselt 25 000 – 30 000 inimest) väljarände, mis taas suundus peamiselt [[Tver]]i piirkonda. Järjekordne [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)]] viis uuesti karjalaste lahkumisele kannaselt, kuna kardeti Rootsi kättemaksu Vene vägedega koostöö tegemise eest. Tühjaks jäänud aladele toodi luterlastest asunikke Ida-Soomest.<ref name=ERM />
 
[[File:EthnoMap1851.jpg|thumb|Tverikarjalaste asualad (1851. aasta kaardil)]]
Alates 18. sajandi algusest muutus Vene-Rootsi vastasseisus edukamaks pooleks Venemaa. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusel sai Venemaa endale kogu Karjala kannase (sh [[Viiburi]]) ja Laadoga põhjaranniku. [[Vene-Rootsi sõda (1808–1809)|Vene-Rootsi sõja (1808–1809)]] järel läks Venemaale kogu Soome. Loodud [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigi]] koosseisu kuulus ka Karjala kannas (välja arvatud lõunaosa) ja Laadoga põhjarannik. 19. sajandi soome rahvuslaste meelest olid karjala murdeid soome keele osa ja karjalased [[soomlased|soome rahvuse]] osa. Idee kokkukuuluvusest soomlastega levis tasapisi ka karjalaste seas, kel oma [[rahvuslus|rahvuslikku liikumist]] ei tekkinud. Selline areng ei meeldinud Vene riigile, kes püüdis karjalasi kiiremini [[venelased|venestada]].<ref name=ERM />
 
59. rida ⟶ 60. rida:
 
=== Karjalaste arv ===
[[Pilt:Karjalan mummot.jpg|pisi|Karjala naised]]
{|class=wikitable
|-
121. rida ⟶ 123. rida:
== Keel ==
{{Vaata|Karjala keel}}
[[Pilt:Karjalan mummot.jpg|pisi|Karjala naised]]
 
[[File:Карел-пастух (1901).jpg|thumb|Karjane (1901)]]
== Kultuur ==
=== Muusika ===
[[Pilt:Kiji Enclos paroissial.JPG|pisi|[[Kiži Preobraženski kirik]] (Issanda Muutmise) kirik]]
Karjala rahvamuusikas omab olulist kohta [[ühehäälsus|ühehäälne]] eepiline laul ehk [[runo]]. Omapärane on tšastuškalaadne improviseeritud tekstiga niinimetatud ''[[piirileikkilaulu]]''.{{lisa viide}}
 
131. rida ⟶ 132. rida:
 
=== Kunst ===
[[File:Inha skittles.jpg|thumb|Mäng (1894)]]
Vanimateks kunstimälestisteks võib pidada [[neoliitikum]]ist pärit [[kaljujoonis]]eid. Samuti on neoliitikumist säilinud [[kammkeraamika]]t ja kivist ning luust nikerdatud kujukesi. Pronksiajast pärineb taimeornamentidega hõbeehteid.{{lisa viide}}
 
150. rida ⟶ 152. rida:
 
== Usk ==
[[Pilt:Kiji Enclos paroissial.JPG|pisi|[[Kiži Preobraženski kirik]] (Issanda Muutmise) kirik]]
[[12. sajand]]il, kui Karjala sattus sõltuvusse Novgorodi feodaalvabariigist, võtsid karjalased omaks [[õigeusk|õigeusu]]. Kaugematel ääremaadel (näiteks Valge mere Karjalas) leidub ka [[vanausulised|vanausulisi]]. Kristluse-eelseid uskumusi on säilinud võrdlemisi vähe. [[20. sajand]]il hakkas laialdaselt levima [[ateism]], sajandi lõpul ka uususundid.<ref name=ERM />