Liivimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P DEFAULTSORT, link par (+ masintoim)
Märgised: AWB tekstilink teise vikisse
P pisitoimetamine
7. rida:
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt = [[Pilt:Лифляндская губерния.png|right|thumbpisi|Liivimaa kubermangu vapp]]
| vapi_link =
| pindala =
13. rida:
| keskuse_nimetus = [[kubermangulinn]]
| keskuse_nimi = [[Riia]] ([[1721]]–[[1918]])
| asendikaardi_pilt = [[FilePilt:Governorate of Livonia 1820.jpg|200px|Venemaa keisririigi Liivimaa kubermang]]
}}
'''Liivimaa kubermang''' ([[vene keel]]es ''Лифляндская губерния'', [[läti keel]]es ''Vidzemes guberņa'') oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini [[1918]], mille keskuseks oli [[Riia]] linn.
21. rida:
== Liivimaa kubermangu moodustamine==
Pärast Rootsi [[Läänemereprovintsid|Idamereprovintsid]]e ja Liivimaa vallutamist Vene vägede poolt alates [[1710]]. aastast taastati Liivimaa kubermangus nn [[Balti erikord]], millega säilitati juba [[Vana-Liivimaa]] ajast pärinev aadli ja linnade omavalitsus, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Tsaaririik üritas seda korduvalt muuta, kuid kohaliku aadelkonnaga ei soovitud konflikti.
[[FilePilt:RussianEmpireMap1800-05-LiflyandskayaProvince.jpg|pisi|Liivimaa kubermang. [[Alexander Wilbrecht]], ''Атлас Российской империи. 1800 год. Лист 5. Лифляндская губерния из 4 уездов и Эзельской провинции'']]
[[FilePilt:Hydrographische Karte 1852 Rathlef.jpg|pisi|[[Carl Rathlef]]i Eesti, Liivi- ja Kuramaa hüdrograafiline kaart, 1862. aastast]]
[[FilePilt:Meyerbaltikum.jpg|pisi|Venemaa keisririigi Läänemerekubermangude kaart, aastatel 1893–1897 välja antud Meyeri Leksikonis]]
Balti erikorra taastamise saavutasid rüütelkonnad ja linnad uue keisri [[Paul I]] poolt [[1796]]. aastal, muudatus jõustus [[1797]]. aastal. Alles [[Aleksander III]] [[venestamine|venestamis]]poliitika ajal [[1880. aastad|1880.]] aastatel hakati nn Balti erikorda olulisemalt likvideerima. Raed ja [[foogtikohus|foogtikohtud]] likvideeriti 1889, kuid [[Liivimaa rüütelkond]] säilis Eestis kuni 1920. aastani.
 
135. rida:
<ref name="uvmPP">Budberg (1840), lk 10.</ref>
<ref name="Dw28X">[http://www.runivers.ru/upload/iblock/49c/rossiya.pdf Россия. Географическое описание Российское Империи по губерниям и областям с географическими картами], Издательство: Тип. "Бережливость". Место издания: СПб. Год издания: 1913, Количество страниц: 286 с., lk 86–87</ref>
<ref name="TdYon">Bienenstamm: Geographischer ''Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland''. Riga: Deubner, 1826, [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176 lk. 176–178]</ref>
<ref name="jPYRC">Elmar Ojaste, [http://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/hobupostijaamad.php HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL], http://www.filateelia.ee</ref>
<ref name="E7dld">M.Herman, [http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s1016526&nid=55072&frameset=1 Vene sandarmiarhiiv praegu veel salajane!], Postimees, 3. november 1934, lk 6</ref>
<ref name="MhigD">M. Okas, [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=174 Koolide venestamisest Baltimail], [[Eesti Kirjandus]] nr. 3/1934</ref>
<ref name="fe0lo">Rigasche stadtblätter, Literärisch-praktische bürgerverbindung, Riga: W.F. Häcker, 1825 [http://books.google.ee/books?id=c58tAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA402,M1 lk. 402]</ref>
<ref name="o0qtK">Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, (1826) [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA191,M1 lk. 191–192]</ref>
<ref name="1tzF3">[[Christian Bornhaupt]], [http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&rview=1&pg=PA83 ''Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte''. Riga: W.F. Häcker, 1855], lk. 83–84</ref>
}}
==Kirjandus==
155. rida:
*{{cite book |title=Geschichte der dem russischen Kaiserthum einverleibten deutschen Ostseeprovinzen bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben: Bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben. Theil II (1562–1721)|last=Richter|first=A. v. |authorlink=Alexander von Richter|coauthors= |year=1858 |publisher=Nicolai Kymmel |location= Riga |isbn= |pages= |url=http://books.google.com/books?id=UDQdAAAAMAAJ}}
*{{cite book |title=Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten.|last=Stryk |first=Leonhard von |authorlink=Leonhard von Stryk|coauthors= |year=1877 |publisher=C. Mattiesen|location=Dorpat |isbn= |pages= 514 lk|url=http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/ }} + [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001236/images/ kaardid]
* [http://newspapers.nla.gov.au/ndp/del/article/9011188 Landlord and tenant in Livonia], [[The Mercury]], 24. juuni 1882, lk. 1
*[[Brockhausi ja Efroni entsüklopeediline sõnastik]], 1890–1907 [http://gatchina3000.ru/big/061/61192_brockhaus-efron.htm Лифляндская губерния]