Vabadussõda: erinevus redaktsioonide vahel

* [[File:Balti pataljon.png|23px]] [[Balti pataljon]]<br>

* {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Põhjakorpus]]<br>

Narva kaitsel Vabadussõjas olid osa Narvas moodustatud [[4. Jalaväepolk]]u ja Tallinnast kohale veetud gümnasistid koos mõne salga Narva koolipoistega, kelle hulgas oli ka venelasi, ühed esimesed, kes koos taanduva Saksa sõjaväe mõnede üksustega astusid relv käes esimestena bolševikele vastu.<ref name="OOl9P" /> 28. novembril 1918 võttis 4. polk koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu Nõukogude punaväe 6. diviisi rünnaku Narvale, kuid oli sunnitud taganema ebavõrdsete jõudude vahekorra tõttu. [[28. november|28. novembril]], pärast poolepäevast [[Narva lahing (1918)|vastupanu]] andsid sakslased korralduse linnast lahkuda, [[Aleksander Tõnisson]]i juhtimisel lahkusid ka eesti väed ümberpiiramisohu tõttu linnast. [[29. november|29. novembril]] kuulutasid Eesti bolševikud Narvas välja [[Eesti Töörahva Kommuun]]i.

[[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] organiseerimine oli alles alanud ja rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14 000 [[kaitseliit]]last, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi [[suurtükk|suurtükita]]. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid.

Punaarmee vallutas [[30. november|30. novembril]] [[Pihkva]] seda kaitsenud [[Põhjakorpus|Üksiku Pihkva vabatahtlike korpuse]] väeüksustelt ja järgnevalt olid Punaarmee [[Läti nõukogude kütidiviis]]i 2. Läti brigaadi löögisuunad: Eestimaale: Pihkva–[[Võru]]–[[Valga]]. [[5. detsember|5. detsembril]] vallutasid [[Punaarmee]] väeosad [[Kagu-Eesti]]s [[Vastseliina]] ja [[Räpina]], [[8. detsember|8.]] vallutati [[Võru]], [[14. detsember|14.]] vallutati [[Kooraste]] ja [[Kanepi]], [[17. detsember|17.]] [[Valga]] linn ja [[Valga raudteejaam]] [[Valga–Petseri raudteeliin|Valga–Petseri raudteeliinil]]il, [[21. detsember|21.]] aga Punavägede lähenemisel [[Tartu]]le taganesid eesti väed Tartust enne Punaarmee väeosade sinnajõudmist. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti<ref name="MqHgv" />, sealhulgas [[Tartu]]. Detsembri keskpaigas suunasid Punaarmee väed oma löögiraskuse Riia linnale, mis oli strateegiliselt Balti riikide administratiiv- ja majanduskeskus.

Põhja-Eestis tegutseva Punaarmee 6. diviisi põhieesmärk oli vallutada Tallinn. Suurt osa pealetungijatele organiseeritud vastupanu osutamisel Põhja-Eestis kandsid [[Johan Pitka]] abiga formeeritud ja kapten [[Karl Parts]]i juhitud soomusrongid, samuti Johan Pitka juhitud merejõud oma [[dessant]]idega vastase tagalasse ning laevadelt vaenlase pommitamisega. Ülemjuhataja direktiiviga 2. jaanuaril anti [[1. Diviis]]ile ülesanne peatada Punaarmee pealetung ja organiseerida aktiivsem kaitse. 1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40&nbsp;km kaugusel. Eesti väeosad taganesid kuni 4. jaanuarini 1919, mil edukalt tõrjusid Punaarmee kallaletungi [[Valkla lahing]]us<ref>[[Reigo Rosenthal]], [http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St09/valkla.htm Ülevaade Valkla lahingust 3.01.1919], http://www.sonumitooja.ee, 2008</ref> [[Harjumaa]]l, [[Valkla]] juures, [[Priske lahing]]us ja [[Kehra lahing]]us ning läksid seejärel vastupealetungile.

Novembriks 1919 oli Eesti sõjaväes toidul 100 000 mõõka ja tääki. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele ja novembris ja detsembris toimusid [[Viru rinne|Viru rindel]] Vabadussõja ägedaimad kaitselahingud. [[Põhjakorpus]]e ja [[Loodearmee]] pealetungi kokkuvarisemise järel taandusid valgete väeüksused Peterburi alt Narva jõe suunas. Nende taandumisel võtsid Eesti vägede [[1. Diviis]] rindelõigu [[Jamburg]]i ja [[Soome laht|Soome lah]]e vahel oma kontrolli alla, jättes valgete üksused katma piirkonda Jamburgist lõunas. Narva regiooni kaitsega alustati enne, kui [[Loodearmee]]d jälitav Punaarmee Narva jõeni jõudis. Vägede määramisel Narva jõe joonel, [[Vasknarva]]–[[Krivasoo]] võis olla kaks eesmärki: blokeerida Punaarmee pealetung ning tõkestada valgete Loodearmee kontrollimatu taandumine Eesti territooriumile.

Vabadussõda on leidnud võrdlemisi laialdast kajastust nii filminduses kui kirjanduses. Kuulsaimaks Vabadussõda kajastavaks teoseks võib pidada 1936. aastal ilmunud [[Albert Kivika]] romaani "[[Nimed marmortahvlil]]" ja sellel põhinevat 2002. aastal esilinastunud "[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]], mille lavastajaks on [[Elmo Nüganen]]. Kivikat autasustati 1937. aastal romaani eest [[Riigivanema auhind|Riigivanema auhinnaga]]<ref name="U1EYY" /> ja filmivariant kogus kinodes ligi 168 000 vaatajat, mis oli kuni aastani 2016 [[Eesti kinokülastuse rekord]]iks<ref name="z8GvN" />.

<ref name="mk4pDents301">TarvelEE 201811 [2002], lk 194.301</ref>