Erinevus lehekülje "Tallinn teise maailmasõja ajal" redaktsioonide vahel

P
DEFAULTSORT, link par (+ masintoim), replaced: „ → ", ” → "
P (DEFAULTSORT, link par (+ masintoim), replaced: „ → ", ” → ")
[[Pilt:Tallinn defence1941.jpg|pisi|300px|Tallinn, august, [[1941]].]]
===Nõukogude võimu lahkumine Tallinnast===
[[14. juuli]]l [[1941]] sai [[Balti laevastiku sõjanõukogu]] sõjamerelaevastiku rahvakomissarilt admiral [[Ivan Issakov]]ilt direktiivi nr 16, kus oli määratletud PBL baasi objektide hävitamise kord Tallinna mahajätmise puhuks. Kohapeal koostati detailne plaan linna ja baasi objektide purustamiseks, mis kooskõlastati linnavõimudega.
 
Iga rajooni ja objekti peale määrati laevastiku poolt vastutav täideviija, kellele anti abiks spetsiaalsed komandod ja linnavõimude esindajad. Purustamiseks vajaminev lahingumoon paigaldati kas otse objektidele või nende lähedale. Kogu operatsiooni juhtimiseks kehtestati tinglikud signaalid ning määrati kindlaks, kes ja mis juhtudel võis neid anda. Õhkulaskmiste algusaja otsustas [[Balti laevastiku sõjanõukogu]]. Ajavahemikus 24.–[[28. august]]ini, registreeriti kokku 159 suuremat ja väiksemat tulekahju.
 
Vastavalt eelkirjeldatud direktiivile õhiti ja süüdati Tallinnas:
*[[27. august]]i pärastlõunal süüdati Tallinnas [[Balti jaam]], [[Kopli kaubajaam]] ning [[Tallinn-Sadama raudteejaam]]e hoone. Lõhkelaenguga õhiti ka Raudtee pumbatorn [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänaval]];
 
Eesti tööstus kaotas [[hävituspataljonid]]e ja [[Punaarmee]] hävitustöö tulemusel kokku 324 tööstushoonet. Neist hävis täielikult 152 ja osaliselt 172 tehast ja vabrikut. Neist suuremad olid: [[Põhja paberi- ja puupapivabrik]], [[Balti puuvillavabrik]], 27./28. augusti ööl; masinaehitustehas "[[Ilmarine]]", [[J. Puhk & Pojad veskid]], O. Kilgase ja [[Toferi tekstiilivabrik]]ud ([[Punane Tekstiil]]), [[Ratniku põllutöömasinate tehas]], [["Estonia" villavabrik]].
 
Tuletõrjest ei olnud abi – kustutamistööd olid keelatud ja kui algul tuletõrjujaid mahalaskmisega vaid ähvardati, siis hiljem tapeti [[Kilgase tehas]]e õuel kaks tuld kustutama asunud töölist. Lisaks õhkimisele ja põletamisele aeti Sadama raudteeharudelt vette kümneid vedureid ja sadu vaguneid. Venelastel oli kavatsus kõik Tallinna tuletõrjemasinad ja kustutusabinõud viia NSV Liitu ja kui see on võimatu, need kohapeal hävitada.
 
Hävitustööd takistada proovinud tuletõrjujate tegevusest teavitas [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]]le allunud Tuletõrje [[politruk]] [[Veelman]] Eesti NSV SARKi. SARK arreteeris ka 18 tuletõrjujat, kes paigutati pärast ülekuulamisi vangide laevale "[[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]]". Purjekal Jaen Teär, millel oli Venemaa vangilaagritesse määratud ligi 500 [[Keskvangla]]st toodud vangi, õnnestus siia jääda. Pääses ka purjekas [[Pärnumaa (laev)|Pärnumaa]], pardal 700 sundmobiliseeritud Eesti meest, keda taheti saata Tallinnast NDV Liidu tagalasse.
 
== 1941–1944 ==
 
 
== 1944 ==
}}
 
{{JÄRJESTA:Tallinn Teise maailmasõja ajal}}
[[Kategooria:Tallinn Teises maailmasõjas| ]]