Brandenburgi mark: erinevus redaktsioonide vahel

[[1320]]. aastani olid Brandenburgi margis võimul [[Askania dünastia|Askania]], 1320–[[1373]] [[Wittelsbachid|Wittelsbachide]]e, 1373–[[1415]] [[Luxemburgi dünastia|Luxemburgide]] ning 1415–[[1815]] [[Hohenzollernid|Hohenzollernite]] dünastia liikmed.

[[1127]]. aastal sai [[hevellid|hevellide]]e valitsejaks [[vürst]] [[Pribislav]]. Temaga oli heades suhetes [[Askania dünastia]]st pärit mõjuvõimas [[Albrecht Karu]]. Albrechtile kuulusid ulatuslikud valdused Põhja-[[Saksimaa]]l ning ta soovis oma valdusi veelgi laiendada. [[1134]]. aastal nimetas keiser [[Lothar III]] [[Saksimaa hertsogkond|Saksimaa]] hertsogi Albrechti [[Nordmark]]i [[markkrahv]]iks. Kui Albrecht oli end Nordmarkis kindlalt kehtestanud, sõdis ta kolm aastat [[pagan]]atest [[Vendid|vendi]] slaavlaste vastu. Nende [[kristlus|kristlusse]]se sundimine oli [[1147]] toimunud [[Vendi ristisõda|Vendi ristisõja]] eesmärk ja selles sõjas osales Albrechtki. Diplomaatilised meetmed olid edukamad ja viimase vendi ([[Hevellid|hevelli]]) soost Brandenburgi vürsti [[Pribislav]]iga tehtud kokkuleppega tagas Albrecht selle piirkonna endale, kui lastetu vürst [[1150]] suri, määranud Albrechti oma järeltulijaks. Võttes tiitli Brandenburgi markkrahv, survestas ta paganatest vende, laiendas oma marki, julgustas [[Drang nach Osten|sakslaste rännet]] ja rajas oma kaitse aluseid [[piiskopkond]]i. Albrecht võttis üle Pribislavi residentsi [[Brandenburgi linnus]]e ning asus ehitama [[Spandau linnus]]t. [[Pagan]]atest hevellid ei pooldanud Albrechtit oma valitsejana. [[Jaxa Köpenickist]], kes oli ilmselt Pribislavi sugulane, vallutas [[Poola kuningriik|poolakate]] abiga tagasi [[Havelland]]i ning ka selle keskuse [[Brandenburgi linnus]]e. Albrecht Karu vallutas [[1157]]. aastal Brandenburgi linnuse tagasi, Nordmarki ja teiste enesele alluvate valduste põhjal asutas ta [[1157]] Brandenburgi [[markkrahvkond|krahvkonna]] ning nimetas end Brandenburgi markkrahviks.

Albrecht Karu kutsus piirkonda uusasukaid, kes tulid peamiselt [[Altmark|Altmargist]], [[Harz]]ist, [[Flandria]]st ning [[Rheinland]]ist. [[1160. aastad|1160. aastatel]] saabus [[Elbe]] ja Haveli jõe äärde [[hollandlased|hollandi]] ja [[flaamid|flaami]] koloniste. Albrecht Karu suri [[1170]]. aastal ja võimule sai tema poeg [[Otto I (Brandenburgi markkrahv)|Otto]].

[[1250]]. aastal liideti Brandenburgi margiga Uckermarck.

[[Jobst Brandenburgist|Määrimaa Jobsti]] valitsusajal läks [[Neumark]] [[Saksa ordu|Saksa ordule]]le. Wittelsbachide ja Luksemburgide valitsusajal vähenes [[markkrahv]]ide võim ning kasvas kohalike aadlike mõju.

[[Preisimaa hertsogiriik]]i valitsesid hertsog ja tema nõukogu, teatud mõju oli ka [[Königsberg]]i linnal. Hertsogkonna valitsemiskorralduses toimus olulisi muutusi [[1560. aastad|1560. aastatel]], kuna hertsog [[Albrecht von Hohenzollern|Albrecht]]i [[vanadusnõtrus]]e tõttu haaras nõukogu [[1566]]. aastal Poola kuninga toetusel võimu enda kätte. Nõukogu juhtiv roll jätkus ka järgnevatel aastatel, kuna uus hertsog [[Albrecht Friedrich]] oli esialgu alaealine, hiljem osutus aga [[nõrgamõistuslik]]uks.