Kvaliteedijuhtimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid |
P pisitoimetamine |
||
14. rida:
==== Kvaliteedijuhtimine ja bürokraatia ====
Saksa sotsioloog, filosoof ja majandusteadlane [[Max Weber]] (1864–1920) uuris riikide ja [[Usundite loend|religioonide]] korralduse aluseid ning juhtimisviise. Erilist tähelepanu pööras ta [[katoliku kirik]]u juhtimisele ning [[reformatsioonijärgse]] ja tööstusrevolutsiooniaegse uue ajastu vajadustele. Uurimistöö alusel töötas ta välja administratiivse juhtimisviisi alused ja nimetas tulemuse [[bürokraatiaks]]. Weberi järgi peavad [[organisatsioon]]i struktuuriüksused ja töötajad spetsialiseeruma kindlate ülesannete täitmisele. Selleks peab töötajatel olema piisav kvalifikatsioon ning nad tegutsevad vastavalt seadustele ja juhistele. [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] ja [[Natsi-Saksamaa]]l kujunes Weberi põhimõtetele rajatud valitsemissüsteem totalitaarsetele diktatuuridele tõhusaks tööriistaks. Seetõttu ei tohi paljude arvates Weberi põhimõtteid demokraatlike riikide valitsemise korraldamisel kasutada. Halva maigu on omandanud ka sõnad
== Tänapäevase kvaliteedisüsteemi kujunemise viis etappi==
=== Kvaliteedi järelevalve ===
Tehaste süsteemi laiaulatuslikuks majanduslikuks mõjuks oli väikeste kulutustega masstootmine. Masstootmine muutis tooted taskukohasemaks, mis omakorda aitas kaasa tööstusriikide majanduskasvule ja suure "keskklassi" tekkele.<ref name="fFFbg" /> Uues süsteemis keskendusid kvaliteedikontrolli tegevused aastatel 1900–1940 toodete kohaletoimetamisele lõppkasutajatele ilma teadaolevate tõrgeteta. Põhimeetodina kontrolliti lõpptooteid ja vigased tooted praagiti välja. Keskne eesmärk oli tagada toote piisav kvaliteet, et vältida klientide kaebusi ja nõudeid. Eri tootmisetappides teostatavat kontrolli hakati nimetatama kvaliteedikontrolliks. Suuremahuliste kontrollide vajadus päädis suurte kulutustega: vigaste osade avastamine, parandamine või välja vahetamine ja kasvanud jäätmekogused. Vajalikud parandusetapid põhjustasid ka suure ajakulu, sest mitmeid etappe tuli tootmises parandamiseks korrata. Ekstreemsematel juhtudel tipnes olukord
===== [[Klassikaline juhtimisteooria]] =====
Kaasaegse juhtimisteaduse eri suundadele panid aluse Taylor ja Fayol ning nn klassikaline juhtimisteooria valitses 1930. aastateni. [[Kvaliteedi järelevalve]]süsteemi arendas oluliselt [[Frederick Winslow Taylor]] (1856–1915), keda peetakse teadusliku juhtimise isaks. Taylor oli pikka aega ameerika mehaanikainseneride liidu juhataja ning andis välja terve rea töid tootmise ja tootlikkuse efektiivsuse tõstmise teemadel. 1912. aastal ilmus tema tööde põhjal raamat
Taylori raamatust neli aastat hiljem ehk 1916. aastal ilmus prantsuse mäeinseneri ja kaevanduse omaniku [[Henri Fayol]]i (1841–1925) peateos
=== Kvaliteedikontroll ===
Vajadus ühendada järjest kasvavaid nõudmisi tarneajale, tootmise kuludele ja oodatavale kvaliteedile tõi kaasa esimese tähtsama paradigma muutuse, mis suurendas tähelepanu fookust toote kvaliteedilt protsessi kvaliteedile. Tayloristliku töötajate jaotamisega oli tööprotsesside jälgimisega algust tehtud, kuid need piirdusid eri etappidele kuluva aja mõõtmisega. Kvaliteedi aspekte arvesse ei võetud. Suureneva majandusliku konkurentsi tingimustes 1940. aastate lõpus hakati senisest enam arvestama tootmisprotsessidega, eesmärgiga vähendada seni kehtestatud kontrollikontseptsioonist tulenevat suurt kadu ja jäätmeid. Kvaliteedikõvera laiendamisega kohaldati nüüd kolmnurka – [[Kvaliteet|KVALITEET]], HIND ja AEG – ka protsessidele. Leiti, et kontrollides ja optimeerides tootmisprotsesse võib see samaaegselt positiivselt mõjutada ka kvaliteeti, aega ja kulusid.<ref name="h9ezv" /> Lisaks kogu protsessi avaramale vaatele saadi nüüd aru, et vigade otsimine ja nende järgnev korrigeerimine on palju ebaefektiivsem, kui leida vigade allikas ning see eemaldada. 1922. aastal ilmus [[George Stanley Radfordi]] (1881–1956) raamat
1920.–1930. aastatel sai alguse ka toodete kontrollimise ja prakeerimise tulemuste statistiline töötlemine ja saadud informatsiooni alusel praagi põhjuste väljaselgitamine ning kõrvaldamine<ref name="ReferenceC" />. Kasutusele võeti mõisted [[statistiline protsessi kontroll]] (inglise k ''[[Statistical Process Control]]'' ehk SPC) ja [[katsete statistiline kujundus]] (inglise k ''[[statistical Design of Experiments]]'' ehk DoE)<ref name="ReferenceD" />. Seda loetakse ka kaasaegse kvaliteedijuhtimise alguseks.
35. rida:
=== Kvaliteedijuhtimine, ISO 9000 ja "Kvaliteedi tagamise mudelid" ===
Kvaliteedi mõiste oli pikalt kasutusel vaid tööstuses, kus kvaliteetseks loeti toodet, mis vastas talle kehtestatud tootestandardi nõuetele. Organisatsioonide järjest kasvav keerukus tõi päevakorda partnerite vastastikuse usalduse küsimuse. Senine arusaam muutus 1987. aastal ilmunud standardiga [[ISO 9000]]
On oluline, et kvaliteedijuhtimise eelised varasemate paradigmade ees pole seotud mitte uute tehnikate või meetodite kasutusele võtmisega, vaid süsteemi muudab uuenduslikuks selle laiahaardelisuses. ISO 9000 seeria abil on loodud ühine ühtlustatud ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud standardite raamistik koos akrediteeritud sertifitseerimisagentuuridega, mis loovad ettevõtete vahel vastastikuse usalduse ja võimaldavad paremat partnerlust. Nii aitab ISO 9000 vähendada märkimisväärselt ettevõtete üha suurenenud jõupingutusi tarnija kvaliteedi kontrollimiseks. Süsteemi on laiendatud tootmisprotsessist ka teenuseprotsessile ja immateriaalsetele toodetele.<ref name="I3N2E" /> Nii on tänaseks mõeldus ISO kvaliteedi tagamise mudelid kasutamiseks kõikides organisatsioonides<ref name="vOZ7o" />.
92. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="ReferenceA">{{Raamatuviide|autor=Weckenmann 2015:|pealkiri=p 282|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>▼
<ref name="ReferenceB">{{Raamatuviide|autor=Juran 1999:|pealkiri=p 2.13|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>▼
<ref name="ReferenceC">{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiri=lk 31|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>▼
<ref name="ReferenceD">{{Raamatuviide|autor=Weckenmann 2015:|pealkiri=p 284|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>▼
<ref name="WagCm">{{Raamatuviide|autor=Goetsch 2014:|pealkiri=p 6|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
▲<ref name="ReferenceA">{{Raamatuviide|autor=Weckenmann 2015:|pealkiri=p 282|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
<ref name="eDcsh">{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiri=lk 17-18|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
<ref name="fFFbg">{{Raamatuviide|autor=Juran 1999:|pealkiri=p 2.12|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
102. rida ⟶ 99. rida:
<ref name="N6MfF">{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiri=lk 23-25|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
<ref name="P1ahi">{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiri=lk 25|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
▲<ref name="ReferenceB">{{Raamatuviide|autor=Juran 1999:|pealkiri=p 2.13|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
<ref name="Vp9cE">{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiri=lk 25-26|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
<ref name="h9ezv">{{Raamatuviide|autor=Weckenmann 2015:|pealkiri=p 283-284|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
▲<ref name="ReferenceC">{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiri=lk 31|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
▲<ref name="ReferenceD">{{Raamatuviide|autor=Weckenmann 2015:|pealkiri=p 284|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
<ref name="FuZ7h">{{Raamatuviide|autor=Levald 2014:|pealkiri=lk 32|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
<ref name="h23Da">{{Raamatuviide|autor=Weckenmann 2015:|pealkiri=p 285-286|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>
| |||