4. Üksik Jalaväepataljon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+ masintoim) |
|||
43. rida:
{{Vaata|Joala lahing}}
Polgu väeosad taganesid kuni 4. jaanuarini 1919, mil 4. polgu allüksused olid edukalt tõrjunud Punaarmee kallaletungi [[Valkla lahing]]us<ref>[[Reigo Rosenthal]], [http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St09/valkla.htm Ülevaade Valkla lahingust 3.01.1919], http://www.sonumitooja.ee, 2008</ref> [[Harjumaa]]l, [[Valkla]] juures ning läksid seejärel vastupealetungile ja eduka vastupealetungi tulemusena vabastati [[19. jaanuar]]il 1919 [[Narva]].
==1920–1940==
12. juulil 1921 liideti pataljon [[1. Jalaväepolk|1. Jalaväepolguga]], selle IV pataljoniks, mille asukohaks sai [[Narva-Jõesuu]].
[[1. aprill]]ist 1924 liideti pataljon IV pataljonina [[5. Jalaväerügement|5. Jalaväerügemendi]] koosseisu.
Eesti Rahvaväes [[1928. aasta sõjaväereform]]i käigus teostatud reorganiseerimise käigus moodustati seniste isikkoosseisuga komplekteeritud rügementide asemel [[üksikud jalaväepataljonid]], mis sõja alguse korral oleksid täiendatud mobiliseeritavatega ning moodustatud samade numbritega jalaväe''rügementideks''. 1. oktoobril 1928 taastati väeosa iseseisva 4. Üksik Jalaväepataljonina (vt [[Üksikud jalaväepataljonid]]) asukohaks [[Jõhvi]] [[Jõhvi mõis|mõis]] ja välibaas [[Kurtna]]l, katteüksused (laskurrühm ja kuulipildujarühm) paiknesid aga [[Vasknarva]]s.
==Taasasutamine==
Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Eesti Vabariigi Valitsus oma määrusega nr 155, 22. maist 1992 formeerida Kaitsejõudude jalaväepataljon ([[Viru jalaväepataljon]]).
==Viited==
73. rida:
{{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}}
[[Kategooria:4. Üksik Jalaväepataljon| ]]
[[Kategooria:4. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
| |||