Adsele: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
51. rida:
Jurjev püsis [[1061]]. aasta kevadeni, mil sossoliteks kutsutud saarlased ja läänlased (Eysysla ja Adalsysla) ning vahest ka harjulased Kiievi vürstide tagasitõrjumise aktsiooni käigus selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni Pihkvani, kus toimus ka lahing, milles sossolid peatati. Sossolid olid tihedates sidemetes nii taanlaste, kui rootslastega. Taani Jüütimaa põhjatippu moodustav saar kannab Vendsysseli nime, ning seal on mitmeid teisigi sysseli nimelisi paiku. Olaf Tryggvepoja saaga teatab, et jarl Eirik rüüstas 10.–11. sajandi vahetusel "kogu Adalsysla ja Eysysla ja võttis seal taanlastelt neli laeva ära ja tappis kõik pardalolijad". Tundub, et Lõuna-Eesti ja Atsele piirkonna elanikke sossoliteks ei nimetatud ja nemad ka Tartu tagasivallutamisest osa ei võtnud.
 
Vanim dateeritav kultuurikiht Pihkva Kremli ja vanalinna alal kuulub XII sajandisse. Ilmselt sellal hakatigi ehitama Pihkvat praegusele asukohale. Väärib siiski märkimist, et vana linn ja hiljem ka linnus on ehitatud jõe paremale kaldale. Võib-olla, et maastikugeograafilistel põhjustel – Velikaja ja Pihkva jõe vaheline kolmnurk oli hea sadamakohaga ja hästi kaitstav, võib-olla aga läks mööda jõge tollal ka mingi valduspiir kohalike tšuudide ja slaavlaste vahel, ning asula rajati slaavlaste poolsele kaldale. Igatahes on Velikaja vasakpoolsete lisajõgede ja järvede hüdronüümid selgelt soomeugri päritolu – Issa, Sinine, Lutsi, Laada, Utroja, Kuhva, Koura, Vaada, Kudepi, Velje, Optjoki, Mõla. Veel XVI sajandi kaartidel kohtab Velikaja nimena Issat e. Isojokit (soome Suurjõgi), lätlastel on see ka Mudava või Mude jõgi, milline nimetus ilmselt ka on läänemeresoome keelest ja nimetatud nii mudaste setete pärast, mis jõedeltas ja Pihkva järve madalatel kallastel ladestub. Eestlased kutsuvad Velikajat ka Pihkva Emajõeks. Samas on ka arvatud, et Issa võis tähendada algselt Isajõge - et Emajõgi voolas Peipsist välja ja Isajõgi Pihkva ja Lämmijärve kaudu Peipsisse.
 
[[1111]] korraldas Novgorodi vürst Mstislav Vladimirovitš Suur sõjakäigu Atselesse, mida venelased nimetasid Otšelaks. Otšela pidi loogiliselt olema üpris suur ja tähtis piirkond, et seda eraldi leetopissides mainida ja selle vastu sõjakäike korraldada. Nimekuju Otšela on kõlaliselt üsna sarnane praegustele venekeelsetele väljenditele "otšestvo" ja "otetšestvo", mis tähendavad vastavalt isadust ja isamaad. Kaudselt saaks "Otšelat" tõlgendada, kui teatud rahva isade maad.