Mõjutas põhjapanevalt raadioalase tehnilise mõtte ja hariduse ning [[ringhääling]]u ja raadiotööstuse arengut Eestis. Tema eestvõttel ja osalusel asutati Riigi Ringhäälingu raadiolabor ja töökojad, ehitati ümber ja varustati ränikristall-pooljuhtsaatja gapooljuhtsaatjaga Tallinna raadiojaam, rajati 1937 [[Türi]]le 50 KW raadiosaatejaam koos Euroopa moodsaima 196,6 m kõrguse vabaltseisva [[mastantenn]]iga, valmis Baltimaade esimene mobiilne ülekandekeskus – reportaažiauto "[[Hõbehall]]", hangiti firmalt AEG Eestisse esimeste seas maailmas [[magnetofon]]id, raadioülekannete tarvis arendati välja Tallinna teatri- ja kontserdisaale ning spordiväljakuid ühendanud kaablivõrk, maal avati raadiokuulamise hõlbustamiseks ligi 250 [[tuuleturbiin|tuulik-elektrigeneraator]] akulaadimispunkti, kavandati ja 1939–1940 püstitati Tallinnas [[Kreutzwaldi tänav|Kreutzwaldi]] ja [[Faehlmanni tänav]]a nurgale tehnika viimase sõna järgi [[Raadiomaja]], mille elektrilise osa projekteeris koos insener A. Lossmanniga. Raadiotööstuse arendamisel ja selle teaduslikul korraldamisel toetus peamiselt ameeriklaste kogemustele.<ref name="ETBL" />
Kuulus aastast 1927 Riigi Ringhäälingu juhatusse, oli OÜ [[Raadio-Elektrotehnika Tehas]]e (RET) asutajaid ja juhatuse liige, kuulus [[Insenerikoda|Insenerikoja]] nõukogusse. Avaldas teadustrükiseid raadiotehnikast ja ringhäälingust.<ref name="ETBL" />
