Skandinaavia: erinevus redaktsioonide vahel

Skandinaavia asustasid esimesena [[Weichseli jäätumine|viimase]] [[jääaeg|jääaja]] lõpul, [[Noorem paleoliitikum|nooremas paleoliitikumis]] [[Hamburgi kultuur]]i põhjapõdrakütid, kes liikusid saagi otsingul taanduvate liustike järel. [[Weichseli jäätumine|Viimasel jääajal]], mis lõppes umbes 12 000 aastat tagasi [[enne meie ajaarvamist]], jõudis jää [[Wisła]] jõeni jagunes [[Põhja-Euroopa]] kahte eraldi asetseva jääliustiku piirkonda: väike jääala, kuhu kuulusid [[Šotimaa]], [[Wales]], Põhja-[[Inglismaa]] ja kogu [[Iirimaa]], ning suurem ala, kus jää kattis maad tänapäeva [[Läänemeri|Läänemere]] ümbruskonnas. Jää all olid tänapäeva [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]], [[Jüüti poolsaar]]e idapoolne osa, [[Schleswig-Holstein]]i idaosa, Kirde-[[Saksamaa]], Põhja-[[Poola]] ja [[Ida-Preisimaa]]. Weichseli jäätumine algas umbes 110 000 aasta eest ning lõppes 10 000... – 15 000 aastat tagasi.

Lõuna-Skandinaaviast, Taanist ning naabermaadest Elbe ja Oderi jõgede vahel lahkusid pärast [[10. sajand eKr|1000 eKr]] Germaanigermaani rahvad. Esimene laine liikus läände ja lõunasse (surudes [[keldid]] [[Rein]]i jõest läände umbes 200 eKr) ning jõudis Lõuna-Saksamaale Rooma provintsi [[Gallia]] piiridele 100 eKr, kus neid peatasid [[Gaius Marius]] ja [[Julius Caesar]]. See oli see läänegrupp, keda kirjeldasid rooma ajaloolane [[Tacitus]] (56–117 pKr) ningja Julius Caesar (100-44100–44 eKr).

[[Rooma rauaaeg|Rooma rauaajal]] (1–500 pKr) jõudsid Skandinaaviasse [[Rooma impeerium]]i kaubad, sealhulgas pronksnõud, väärisesemed ja eriti roomalikud relvad. Viimased võisid saabuda põhja koos sõjameestega, kes teenisid Rooma abivägedes ja naasid koju. On rajatud kindlustatud [[linnamägi|linnamäed]] [[Lõuna-Norra]]s, [[Lõuna–Rootsi|Rootsis]] ja [[Lõuna–Soome|Soomes]], millest suurimal, [[Gotland]]il asuval [[Torsburgen]]il, oli peaaegu 2,5 km pikkune [[vall]]. Soodest on leitud relvaohvrid, eriti perioodist [[1. sajand|200–500]]. Ainuüksi Jüütimaal on neid leitud paarikümne ringis ja suurim neist, mis on leitud Kesk-Jüütimaalt [[Illerup Ådal]]ist.

Skandinaavia ulatus (Norra põhjatipust Jüütimaa lõunapunktini on ligemale 2000 km) põhjustab maastiku väga suurt varieeruvust. Lõunas on Taani valdavalt tasane maa, selle peamine koostisosa [[Jüütimaa]] on [[Põhja-Saksa tasandik]]u jätk. [[Väike-Belt|Väikese BeltiBeldi väin]] lahutab Jüütimaad kahest peamisest saarest [[Sjælland]]ist ja [[Fyn]]ist, millest edasi jäävad Skåne ja Blekinge. [[Skåne maakond|Skåne]] ja [[Blekinge]] kuulusid suurema osa rauaajast ja varakeskajast Taani kuningate mõjusfääri ning kuulusid ka [[9. sajand]]i lõpul ja [[10. sajand]]i algul tekkinud esimesse ühendatud [[Taani kuningriik]]i, kuid kuuluvad tänapäeval Rootsile.

[[Varakeskaeg]]ses Skandinaavias domineeris Skandinaavia piirkonna suurvõim [[Taani ajalugu#Taani kuningas ja kuningriik|Taani]] riikliku arengu algetapis olevate Norra ja [[Rootsi ajalugu#Viikingiaeg|Rootsi]] valitsejate üle, kes olid tihti Taani kuninga vasallid. [[950]]. aastal kehtestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]], [[Gorm Vana]] valitsusajal (cau 940–ca940 – u 958) ülemvõimu Taani üle, millest [[Harald Sinihammas]] [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] valitsusajal püüdis vabaneda, kuid kaotas.

Suuremat osa Skandinaavia poolsaarest, kui ta ei olnud juba ligipääsmatu mägede tõttu, katsid tihedad metsad. Maismaasuhtlust raskendas veelgi maastik, millel leidus ohtralt jõgesid ja järvi (eriti Rootsis ja Soomes), mis koos Norra pika ranniku ja Taani saarelise iseloomuga seletab hästi skandinaavlaste harjumust kasutada liikumiseks paate.

[[Pilt:Canute.PNG|pisi|Põhjamere impeerium koos tribuuti maksvate aladega. Riigid, mille kuningas Knud oli, on tähistatud punaselt, vasallriigid oranžilt ja teised liitlasriigid kollaselt.]]

Taani kuningas [[Svend Harkhabe]] vallutas [[1013]]. aastal [[Inglismaa]], mida valitses tema poeg [[Knud Suur]], kes oli hiljem nii Taani, Norra, Inglismaa kui ka mõne Lõuna-[[Rootsi]] piirkonna kuningas. Vanema venna [[Harald II (Taani)|Harald II]] surma järel 1018. aastal sai Knudist sai ka Taani kuningas.