Pavia kartuuslaste klooster: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Artiklist selgub, et Visconti oli tellija, mitte projekteerija või tegelik ehitaja |
P viide ühtlustatud (+ masintoim) |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib kloostrist; valla kohta vaata artiklit [[Certosa di Pavia vald]]}}
[[Pilt:Pavia Certosa 1.jpg|right|
[[
'''Pavia kartuuslaste klooster''' (''Certosa di Pavia'') asub Põhja-[[Itaalia]]s 10
Mungad elavad kloostris ka tänapäeval. Aastal [[1947]] läks see küll [[kartuuslased|kartuuslaste]] käest üle [[tsistertslased|tsistertslaste]] mungaordule. Kirik ja osa kloostrist on külastajatele avatud.
Kloostrit hakkas [[1396]]. aastal ehitama [[Gian Galeazzo Visconti]], kes kavandas selle suguvõsa [[mausoleum]]iks. Visconti soovil pidi kloostrikirik meenutama Milano hilisgooti stiilis katedraali ([[Milano toomkirik]]ut). Kuid tervelt sajandi pikkuseks veninud ehitamise ajal jõudsid muutuda nii ehitusstiilid ([[Gooti stiil|gootika]], [[renessanss]] ja [[barokk]]) kui ka ehitise omanikud: [[Visconti]]de valdused läksid [[Sforza]]dele.
Suure panuse pühakoja valmimisse andis teiste seas ka [[15. sajand]]i meister [[Giovanni Antonio Amadeo]], kes kasutas kiriku renessanssdekoori loomisel uudset reljeeftehnikat ja mitmevärvilisi kaunistusi. Kloostrikiriku fassaadi alumine osa on ohtralt kaunistatud [[pühak]]ute, [[apostel|apostlite]] ja [[prohvet]]ite kujudega, mille all asuvad Rooma keisrite medaljonreljeefid. Ülemine osa pärineb aastast [[1500]].
Kloostri sissepääsu taha jääb kirikusse juhtiv siseõu, kus asuvad veinikeldrid ja toidusalved. Teisel pool asub aastatel [[1620]]–[[1625]] [[Francesco Maria Richini]] poolt ehitatud ''Palazzo Ducale'', kus asusid kloostriülema ja hertsogi eluruumid.
==Vaatamisväärsused==
22. rida:
==Välislingid==
* [
* [http://www.comune.pv.it/certosadipavia/home.htm# Itaaliakeelne koduleht]
* [
* [http://books.google.it/books?id=D-46AAAAcAAJ&printsec=frontcover&dq=%22certosa+di+pavia%22&as_brr=1&cd=1#v=onepage&q=&f=false/ Kirjeldus Charter of Pavia Louis Marquis Malaspina Sannazaro (Milano, 1818)]
|