Iraak: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
150. rida:
|}
== Ajalugu ==
{{vaata|Iraagi ajalugu
Viljakas Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise vahelisel alal oli mitme maailma vanima [[kõrgkultuur]]i ([[Sumer]], [[Babüloonia]], [[Assüüria]]) häll. Pikka aega oli see ala [[Pärsia]] ja [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] võimu all, seejärel vallutati aastal [[656]] [[Kalifaat|Araabia Kalifaadi]] poolt. Aastal [[762]] viidi [[kaliif]]i residents üle uude linna Bagdadisse kunagise [[Babülon]]i lähedal ([[Bagdadi kalifaat]]). See linn jäi [[araabia maailm]]a keskuseks, kuni ta [[1534]] liideti [[Osmani impeerium]]iga.
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] [[1915]] [[okupatsioon|okupeerisid]] Iraagi alad [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Briti]] väed. [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] [[mandaat|mandaadiga]] valitseti Iraaki kuni riigi iseseisvumiseni [[1932]]. 1958. aasta veebruaris sõlmisid Lähis-Ida [[Hašimiidide dünastia]] monarh [[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] Jordaanias ja Iraagi kuningas [[Fayşal II]] vastukaaluks Egiptuse ja [[Süüria]] [[Ühendatud Araabia Vabariik|Ühendatud Araabia Vabariigi]]le, Iraagi ja Jordaania föderatsiooni ([[Araabia Föderatsioon]]). [[Föderatsioon]] aga lagunes juba juulis, kui Iraagis kukutati [[Fayşal II]]-e [[monarhia]]. Monarhia kukutati [[1958]] ning riigi nimeks sai ''Iraagi Vabariik''.
===Iraagi Vabariik===
[[
[[1968]]. aastal tuli Iraagis võimule [[sotsialism|sotsialistlik]] [[Ba'ath]]i Partei ning seadis sisse range režiimi, eriti pärast [[Şaddām Ḩusayn]]i võimuletulekut [[1979]]. [[1980. aastad|1980. aastatel]] oli Iraak sõjas Iraaniga. [[Iraani-Iraagi sõda]] lõppes [[1988]]. aastal.
===Lahesõda ja Iraagi sõda===
[[1990]]. aastal [[Iraagi okupatsioon Kuveidis|okupeeris Iraak Kuveidi]]. [[Lahesõda|Lahesõjas]] [[1991]] tõrjusid rahvusvahelised väed ta sealt välja. Iraak sattus rahvusvahelisse isolatsiooni.
▲{{Vaata|Lahesõda|Iraagi sõda|Iraagi okupatsioon (2003–2004)}}
Kevadeks [[2003]] oli tekkinud [[Iraagi desarmeerimise kriis]], mis viis [[Iraagi sõda|Iraagi sõjani]], mil [[USA]], [[Suurbritannia]], [[Hispaania]], [[Austraalia]], [[Taani]] ja [[Poola]] väed tungisid Iraaki ja kukutasid Baathi partei võimu. Koalitsiooniväed okupeerisid riiki aastani [[2004]], mil alustati järkjärgulist võimu üleandmist demokraatlikult valitud võimuorganitele. [[2006]]. aasta kevadest valitseb riiki esimene alaline vabade valimiste tulemusel võimu saanud valitsus pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist ja koalitsioonivägede sissetungi.▼
▲Kevadeks [[2003]] oli tekkinud [[Iraagi desarmeerimise kriis]], mis viis [[Iraagi sõda|Iraagi sõjani]], mil [[USA]], [[Suurbritannia]], [[Hispaania]], [[Austraalia]], [[Taani]] ja [[Poola]] väed tungisid Iraaki ja kukutasid Baathi partei võimu. Koalitsiooniväed [[Iraagi okupatsioon (2003–2004)|okupeerisid]] riiki aastani [[2004]], mil alustati järkjärgulist võimu üleandmist demokraatlikult valitud võimuorganitele. [[2006]]. aasta kevadest valitseb riiki esimene alaline vabade valimiste tulemusel võimu saanud valitsus pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist ja koalitsioonivägede sissetungi.
Koalitsiooniväed viibivad endiselt Iraagi territooriumil, viies seal läbi sõjalisi ja julgeolekuoperatsioone. Nende väljaviimise tähtaega ei ole määratud.▼
▲Koalitsiooniväed viibivad endiselt Iraagi territooriumil, viies seal läbi sõjalisi ja julgeolekuoperatsioone. Nende väljaviimise tähtaega ei ole määratud.
== Poliitika ==
191. rida ⟶ 187. rida:
[[30. jaanuar]]il [[2005]] toimusid riigis esimesed diktatuurijärgsed valimised Iraagi Rahvuskogusse. Selle ajutine koosseis pidi jääma ametisse kuni uue põhiseaduse vastuvõtmise järel korraldatavate üldvalimisteni. [[6. aprill]]il [[2005]] valis Rahvuskogu riigi presidendiks [[Jalāl aţ-Ţalabānī]] ja peaministriks [[Ibrahim al-Jaafari]]. Viimase juhitav [[Iraagi üleminekuvalitsus]] astus ametisse sama aasta [[3. mai]]l.
[[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2005]] kiideti heaks [[Iraagi põhiseadus (2005)|Iraagi uus põhiseadus]] ja sama aasta [[15. detsember|15. detsembril]] valiti Rahvuskogu esimene alaline 275-liikmeline koosseis pärast Saddam Husseini režiimi kukutamist.
[[22. aprill]]il [[2006]] valis Rahvuskogu riigi presidendiks tagasi Jalāl aţ-Ţalabānī ja [[20. mai]]l kinnitati ametisse peaminister [[Nūrī al-Mālikī]] 37-liikmeline alaline valitsuskabinet.
197. rida ⟶ 193. rida:
Käesoleval ajal viibivad jätkuvalt riigis koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide armee juhtimisel, kes korraldavad koostöös Iraagi uue armee ja politseijõududega võitlust riigis üha intensiivistuva vastupanuliikumise ja terrorismi vastu, püüdes samaaegselt ohjeldada pingelisi suhteid [[sunniidid|sunniidi]] ja [[šiiidid|šiiidi]] kogukonna vahel.
{{vaata ka|Islami Da‘wa Partei|Jaysh Anşār as-Sunnah|Kurdistani Patriootlik Liit|Kurdistani Demokraatlik Partei}}
== Majandus ==
214. rida ⟶ 203. rida:
[[Detsember 1999|Detsembris 1999]] lubas [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] Iraagil eksportida nii palju naftat kui humanitaarvajaduste rahuldamiseks tarvis. Naftaekspordi tase ületas kolmveerandi sõjaeelsest tasemest. Ent 28% Iraagi ekspordituludest määrati [[ÜRO Kompensatsioonifond]]i ja ÜRO halduskulude katteks. [[Sisemajanduse koguprodukt]]i (SKP) langus [[2001]]. aastal tulenes suuresti [[maailmamajandus]]e kasvu aeglustumisest ja naftahindade langusest. Pärast [[2003. aasta sissetung Iraaki|2003. aasta sissetungi Iraaki]] on majandus suuresti seiskunud. Praegu püütakse majandust pärast sõja ja ohjeldamatu [[kuritegevus]]e poolt tekitatud kahjusid uuesti jalule aidata.
== Vaata ka==
| |||