Voergaardi piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
20. rida:
*1408 – Worth
*1481 – Worde gaardtt
*Voergård, Vorgård
==Asukoht==
29. rida ⟶ 27. rida:
==Ajalugu==
[[File:Nordenskirker Mariager(57).jpg|thumb|left|Piiskop Strygge Krumpeni hauaplaat Mariageri kloostrikirikus]]
[[1481]] on kirjalikult mainitud talu või mõisat. Sellest ajast võib pärineda linnuse esimene, kõige vanem ehitusetapp.<ref
[[1519]] sai ametisse eelmise piiskopi koadjuutor [[Stygge Krumpen]].<ref>[http://runeberg.org/dbl/9/0557.html Dansk biografisk Lexikon, Carl Frederik Bricka, lk 555]</ref>
Vendsyssel
▲[[1519]] sai ametisse eelmise piiskopi koadjuutor [[Stygge Krumpen]].<ref>http://runeberg.org/dbl/9/0557.html Dansk biografisk Lexikon, Carl Frederik Bricka, lk 555</ref> Viimane jätkuvalt kindlustas linnust ja ehitas selle ümber vesilinnuseks, rajades ilmselt suured vallikraavid. Piiskop Stygge tahtis selle muuta Børglumi asemel oma uueks residentsiks, kust saanuks valitseda kogu Vendsysselit. Mõne aja pärast läks Stygge Krumpen Voergaardi elama koos oma armukese, rüütel Bonde Duelt röövitud naise Elsebeth Gyldenstjerniga, kuna Voergaard "tundus mõnusam ja mugavam olevat, kui suur ja kõle klooster". Piiskoppi peeti üsna egotsentriliseks meheks, kes suure usklikuna samas ei hoolinud eriti abielukeelust ja tsölibaadist.
Mõne aja pärast läks piiskop Stygge elama Voergaardi koos oma armukese, rüütel Bonde Duelt röövitud Elsebeth Gyldenstjerniga, kuna Voergaard "tundus mõnusam ja mugavam olevat, kui suur ja kõle klooster". Piiskoppi peeti üsna egotsentriliseks meheks, kes suure usklikuna samas ei hoolinud eriti abielukeelust ja tsölibaadist.
▲Vendsyssel on mitte tavaline saar, vaid tegelikult Jüüti poolsaare põhjaosa, mida poolsaare mandriosast eraldab pikk ja kitsas väin. Saarel asub [[Børglumi klooster]], mis on tervet saart hõlmava piiskopkonna administratiivne keskus.
[[1534]] vallutas Skipper Clementi talupoegade vägi krahvi (kuninga) lipu all linnuse.<ref
[[1539]] piiskop Stygge Krumpen vahistati, süüdistatuna vanade
[[1578]] andis Taani kuningas [[Frederik II]] linnuse [[Karen Krabbe]]le.<ref
▲[[1539]] piiskop Stygge Krumpen vahistati, süüdistatuna vanade reeglite ja tavade järgimises ning uute määruste mitteomaksvõtmises, mis anti peale reformatsiooni välja. Siiski on teada, et piiskop oli oma range usuga piiskopkonna väljapaistev preester ja austusväärne juht, kuulus premonstraatide ordusse (augustiinlastele lähedased norbertiinid) ning oli sellega viimane "katoliikluse kants" terves Taani kuningriigis. Kuna altkäemaksu talle anda ei saanud, siis tõsteti tema vastu üles fabritseeritud süüdistusi ja apellatsioonist keelduti. Piiskopkonna varad ja maad läksid ametlikult kuningale, linnused jaotati mõisateks ja piiskopkond sekulariseeriti. Stygge Krumpen jäi viimaseks Børglumi piiskopiks.
▲[[1578]] andis Taani kuningas [[Frederik II]] linnuse [[Karen Krabbe]]le.<ref>https://www.voergaardslot.dk/de/geschichte/ Voergaardi lossi ajalugu</ref> Tema tütar [[Ingeborg Skeel]] hakkas linnust kaasajastama. Ta lasi hollandi ehitusmeistri Phillip Brandini juhatusel linnust ehitada ümber nii, et selle idatiib muutus renessansstiilis [[loss]]iks (praegune peahoone).
[[1579]] ehitasid Otto Banner ja Ingeborg Skeel ümber linnuse lähedal asuvat Voeri külakirikut.
17. sajandil toimunud [[Taani-Rootsi sõda]]de ajal piirasid rootslased linnust ja vallutasid selle mitu korda (näiteks [[1627]]–[[1629]] ja [[1643]]–[[1645]]). Seal on asunud ka Rootsi väe peastaap. Näiteks [[1644]]. aastal vallutas kolonel Vogn Vognseni vabatahtlike talupoegade vägi linnuse rootslaste käest tagasi.<ref name="ajalugu" />
[[File:Martinus Rørbye - Herregården Voergaard - 1833.jpeg|thumb|Voergaardi mõis 1833 a., idatiib. Martinus Christian Wesseltoft Rørbye, (17. mai 1803 – 29. august 1848)]]
[[1686]]–[[1791]] oli loss perekond Reetzi omandis. 19. sajandil vahetusid omanikud mitu korda ja ka loss lagunes tasapisi. [[1872]] võttis lossi üle [[Peter Brønnum-Scavenius]], kes lasi lossi ulatuslikult korrastada ja restaureerida. Ta ostis ka osaliselt tagasi vanu, vahepeal juba mahamüüdud põllumaid ja lahustükke.<ref name="ajalugu" /> [[1914]], kui vana mõisnik suri, ulatus maavaldus 2000 hektarini ja oli sellega üks suurimaid Taanis. [[1933]] viidi läbi maakorraldus, millega paljud lahusmaatükid liideti ja eraldati lossi valdustest.
[[1955]] müüdi järelejäänud kinnistu prantsuse-taani krahvile [[Ejnar Oberbech-Clausen]]ile, kes käivitas ka ulatuslikud restaureerimistööd. Krahv oli oma varanduse kogunud ja teeninud Prantsusmaal ning abiellus seal tuntud kirurg Péani tütre, krahv Chenu-Lafitte lesega. Nende kahe perekonna varadest moodustatigi suurem osa lossi kunstikogust.<ref
[[1963]] vana krahv suri ja lossivaldus läks perekonnafondi kätte, kes on seadnud oma ülesandeks pärandi säilitamise oma järglastele ja kunstikogu demonstreerimise avalikkusele.▼
[[2008]]. aastal varastati linnuse muuseumiväljapanekust [[Francisco de Goya|Goya]] ja [[Peter Paul Rubens|Rubensi]] maal kokku 20 miljoni [[Taani kroon|krooni]] väärtuses. Taani eriteenistus PET (SIPO) korraldas uurimise ja järgmise aasta jooksul jõuti maalide asukohale jälile. 2015. aasta suvel jõudsid maalid lossi kunstikogudesse tagasi.<ref>[https://www.b.dk/nationalt/stjaalne-millionmalerier-er-tilbage-paa-nordjysk-slot Stjålne millionmalerier er tilbage på nordjysk slot] Berlingske, 15. juuli 2015</ref>▼
==Ehitus==▼
▲[[1955]] müüdi järelejäänud kinnistu prantsuse-taani krahvile [[Ejnar Oberbech-Clausen]]ile, kes käivitas ka ulatuslikud restaureerimistööd. Krahv oli oma varanduse kogunud ja teeninud Prantsusmaal ning abiellus seal tuntud kirurg Péani tütre, krahv Chenu-Lafitte lesega. Nende kahe perekonna varadest moodustatigi suurem osa lossi kunstikogust.<ref>https://www.voergaardslot.dk/de/geschichte/ Voergaardi lossi ajalugu</ref>
Linnus on kujult ruudukujuline laagerkastell, mille küljed asuvad põhiilmakaartes. Algselt oli majalinnus ja hilisem suurem hoonetiib ainult põhjaküljel, mujal pidi hoovi ümbritsema ainult ringmüür. Linnuse põhjatiiva seinad on meetripaksused ja ehitatud suurtest punastest tellistest.<ref name="ajalugu" /> Linnuse põhjatiivas on ka [[kabel]], mis on pühitsetud [[Malta ordu]]le, mille liige ka krahv Oberbech-Clausen oli.
Arvatavasti oli sissepääs linnusesse koos väravaehitise ja tõstesilla ida pool nagu praegugi. Idatiiva keskel on praegu väravakäik-kangialune sissepääsuga linnusehoovi. Suletud õue siseküljel vastu müüri võis asetseda majandushooneid. Tiibade all on tünnvõlvidega keldrid. Tiibade nurgas on hoovi pool väike trepikojatorn. Kambrikestega tornid on ehitatud juba uusajal idatiiva välisnurkades.
▲[[1963]] vana krahv suri ja lossivaldus läks perekonnafondi kätte, kes on seadnud oma ülesandeks pärandi säilitamise oma järglastele ja kunstikogu demonstreerimise avalikkusele.
Täielikult on neljas küljes alles võimas vallikraav, mis sai vett kahest Voeri jõe harust, mille vahel linnus asub.
▲[[2008]]. aastal varastati linnuse muuseumiväljapanekust [[Francisco de Goya|Goya]] ja [[Peter Paul Rubens|Rubensi]] maal 20 miljoni [[Taani kroon|krooni]] väärtuses. Taani eriteenistus PET (SIPO) korraldas uurimise ja järgmise aasta jooksul jõuti maalide asukohale jälile. 2015. aasta suvel jõudsid maalid lossi kunstikogudesse tagasi.<ref>[https://www.b.dk/nationalt/stjaalne-millionmalerier-er-tilbage-paa-nordjysk-slot Stjålne millionmalerier er tilbage på nordjysk slot] Berlingske, 15. juuli 2015</ref>
▲==Ehitus==
==Praegune seisukord==
[[File:Voergaard Slot (3).JPG|thumb|Voergaardi linnuse põhjatiiva vaade kirdest. Detsember 2007]]
Kogu kompleks on enamjaolt täielikult ja ümberehitatuna säilinud Põhjamaade renessanss-stiilis ning L-tähe kujuline. Lõuna- ja lääneküljel ei ole näha algset linnusemüüri. Varasemad kraaviäärsed vallid on tasandatud ja ei ole ka algset tõstesilda. Ida pool on mõisa majandushooneid. Linnuse lääne- ja lõunaküljel teisel pool vallikraavi on umbes 10 [[Hektar|ha]] suurune vana lossiaed, mis nüüd on tasapisi metsastunud. Sinna viib linnuseala lääneküljelt üle vallikraavi väike puusild.
Mitu juba keskaega ulatuvat kummituslegendi on lisanud linnusele salapära.<ref>[https://www.voergaardslot.dk/en/ghosts-and-legends "Ghosts and Legends. Horror stories from the dungeons". Inglise keeles]</ref>
▲Kogu kompleks on enamjaolt täielikult ja ümberehitatuna säilinud Põhjamaade renessanss-stiilis ning L-tähe kujuline. Lõuna- ja lääneküljel ei ole näha algset linnusemüüri. Varasemad kraaviäärsed vallid on tasandatud ja ei ole ka algset tõstesilda. Ida pool on mõisa majandushooneid. Linnuse lääne- ja lõunaküljel teisel pool vallikraavi on umbes 10 [[Hektar|ha]] suurune vana lossiaed, mis nüüd on tasapisi metsastunud. Sinna viib linnuseala lääneküljelt üle vallikraavi väike puusild.
Praegu on linnuses ka muuseum, kus on vana lossiaegset mööblit, samuti kunstikogus olevate maalikunstnike Goya, Rubensi, [[Raffael]]i ja [[El Greco]] maale ja Hiina [[Mingi dünastia]] keraamikat. Linnuses korraldatakse keskaja päevi ja detsembris toimuvad advendiaja üritused.<ref>Sæby, Guide for Voerså. Sæby Turistbureau. Lk 42</ref>
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
{{Commons|Category:Voergaard Slot}}
[[Kategooria:Põhja-Jüütimaa piirkond]]
| |||