Malbork: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = poola | Malbork |
| omakeelne_nimi_2 = saksa | Marienburg |
| omakeelne_nimi_3 = ladina | Marianopolis |
| omakeelne_nimi_4 = | |
| omakeelne_nimi_5 = | |
12. rida:
| vapi_link = [[Malborki vapp]]
| pindala = 17,2 km²
| elanikke = 38 895 (2016)
| asendikaart = Poola
}}
'''Malbork''' ([[saksa keel]]es ''Marienburg'') on [[linn]] [[Poola]] põhjaosas [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nogati|Nogati jõe]] ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus. Linnas elas 2005. aasta seisuga 40 100 inimest.
▲'''Malbork''' ([[saksa keel]]es ''Marienburg'') on [[linn]] [[Poola]] põhjaosas [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nogati|Nogati jõe]] ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus. Linnas elas 2005. aasta seisuga 40 100 inimest. Linn on tekkinud Malborki linnuse ümber.
==
{{vaata|
[[Malborki
==Linna ajalugu==
Malbork oli [[hansalinn]]. Ta kontrollis liiklust ja eriti [[merevaik|merevaigu]]kaubandust kogu jõel ning kogus [[tollimaks]]e. Korduvalt peeti Malborkis hansalinnade tippkohtumisi. Linnus pidas suurmeistri [[Heinrich von Plauen vanem]]a juhtimisel edukalt vastu [[Jogaila]] vägede piiramisele pärast [[Grünwaldi lahing]]ut [[1410]].▼
[[Kolmeteistaastane sõda|Kolmeteistaastase sõja]] ajal müüsid [[Böömi]] kuninga sõdurid, kes pidid linna kaitsma, Malborki ja veel kaks linnust 190 000 kuldtüki eest [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Kazimierz IV]]-le. Hädavaevu suutis kuningas selle summa kokku saada. [[6. juuni]]l [[1457]] sisenesid Poola väed eesotsas kuningaga linna.
▲[[Malborki ordulinnus]] oli aastast [[1309]] [[Saksa ordu]] keskus ([[ordumeister|ordumeistri]] residents). Selle linnuse ümber kerkiski tänapäevane linn.
▲Malbork oli [[hansalinn]]. Ta kontrollis liiklust ja eriti [[merevaik|merevaigu]]kaubandust kogu jõel ning kogus [[tollimaks]]e. Korduvalt peeti Malborkis hansalinnade tippkohtumisi. Linnus pidas suurmeistri [[Heinrich von Plauen vanem]]a juhtimisel edukalt vastu [[Jogaila]] vägede piiramisele pärast [[Grünwaldi lahing]]ut [[1410]].
▲[[Kolmeteistaastane sõda|Kolmeteistaastase sõja]] ajal müüsid [[Böömi]] kuninga sõdurid, kes pidid linna kaitsma, Malborki ja veel kaks linnust 190 000 kuldtüki eest [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Kazimierz IV]]-le. Hädavaevu suutis kuningas selle summa kokku saada. [[6. juuni]]l [[1457]] sisenesid Poola väed eesotsas kuningaga linna. Orduväed said seepeale üle kogu [[Preisimaa]] hulgaliselt abi. [[28. september|28. septembril]] 1457, kui kuningas oli lahkunud, võtsid orduväed Malborki üllatusrünnakuga tagasi. Kogu poola garnison peale selle ülema hukati. [[Linnapea]] [[Bartholomäus Blume]] juhtimisel pidas linn kolm aastat poolakate rünnakutele vastu. [[5. juuli]]l [[1460]] Malbork vallutati. Blume poodi [[reetur]]ina, sest ta oli 1457. aastal Poola kuningale truudust vandunud. [[Teine Thorni rahu|Teise Thorni rahuga]] [[1466]] läks Malbork Poola koosseisu.
Kuni [[Poola jagamised|Esimese Poola jagamiseni]] [[1772]] oli Malbork Poola kuningate üks [[residents]]idest.
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõja]] järel korraldati piirkonnas rahvahääletus, kas Malbork peaks minema [[Saksamaa]]le kuuluva [[Ida-Preisimaa]] või [[Poola]] alluvusse. Saksamaa poolt anti 9641 häält, Poola poolt 165 häält. Seega anti Malbork Preisimaale.
Teise maailmasõja lõpupoole kuulutas Saksamaa väejuhatus Malborki kindluseks ja tsiviilelanikud evakueeriti (4 tuhat inimest jäeti). Lahingud lõppesid [[9. märts]]il [[1945]].
Juunis 1945 anti piirkond üle Poola võimudele. Selgus, et vahepeal on kogu tsiviilelanikkond piirkonnast lihtsalt kadunud. Malbork taasasustati poolakatega, kellest paljud olid Ida-Poolast nõukogude võimude poolt välja aetud. Juba 1946. aastal oli linnas 10 017 elanikku
[[1996]] leiti piirkonnast massihaud 178 surnuga, [[2005]] teine massihaud 123 surnuga ja oktoobris [[2008]] kolmas massihaud 2505 surnuga. Haudades oli mehi, naisi ja lapsi, nad olid kõik alasti ja umbes kümnendikku neist oli tulistatud pähe. Poola [[Rahvusliku mälu komisjon]] uurib selle massimõrva üksikasju.
[[1975]]–[[1998]] asus Malbork [[Elblągi vojevoodkond|Elblągi vojevoodkonnas]], pärast seda [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]].
==Sõpruslinnad==
Malborki sõpruslinnad on [[Margny-lès-Compiègne]] ([[Prantsusmaa]]), [[Monheim am Rhein]] ([[Saksamaa]]), [[Nordhom]] (Saksamaa), [[Sölvesborg]] ([[Rootsi]]) ja [[Trakai]] ([[Leedu]]).
==
{{viited}}
==
{{commons}}
*
*
*[[Liisi Poll]]. [http://www.postimees.ee/?id=
[[Kategooria:Pomorze vojevoodkond]]
▲* [[Liisi Poll]]. [http://www.postimees.ee/?id=74828 Poola ja Saksamaa lahendavad sõjaaegse massihaua saladust] Postimees, 28. jaanuar 2009
[[Kategooria:Poola linnad]]
|