Malbork: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
| hääldus =
| omakeelne_nimi_1 = poola | Malbork |
| omakeelne_nimi_2 = saksa | Marienburg |
| omakeelne_nimi_3 = ladina | Marianopolis |
| omakeelne_nimi_4 = | |
| omakeelne_nimi_5 = | |
12. rida:
| vapi_link = [[Malborki vapp]]
| pindala = 17,2 km²
| elanikke = 38 895 (2016)
| asendikaart = Poola
}}
'''Malbork''' ([[saksa keel]]es ''Marienburg'') on [[linn]] [[Poola]] põhjaosas [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nogati|Nogati jõe]] ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus. Linnas elas 2005. aasta seisuga 40 100 inimest. Linn on tekkinud Malborki linnuse ümber.
 
'''Malbork''' ([[saksa keel]]es ''Marienburg'') on [[linn]] [[Poola]] põhjaosas [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Nogati|Nogati jõe]] ääres 7–30 m kõrgusel merepinnast, Malborki maakonna keskus. Linnas elas 2005. aasta seisuga 40 100 inimest. Linn on tekkinud Malborki linnuse ümber.
 
== Malborki linnus ==
{{vaata|MarienburgiMalborki ordulinnuslinnus}}
[[Malborki ordulinnuslinnus]]e oli aastast [[1309]] [[Saksa ordu]] keskus ([[ordumeister|ordumeistri]] residents). Selle linnuse ümber kerkiski tänapäevane linn.
 
==Linna ajalugu==
[[Saksa ordu]] rajatud [[linnus]] asub Nogati jõe paremal kaldal. Selle rajamine algas [[1274]]. Hiigelehitise rajamiseks kasutati üle miljoni tellise ning ehitustööd kestsid umbes 230 aastat. Malborki linnusest sai 14. sajandil Saksa ordu keskus.
Malbork oli [[hansalinn]]. Ta kontrollis liiklust ja eriti [[merevaik|merevaigu]]kaubandust kogu jõel ning kogus [[tollimaks]]e. Korduvalt peeti Malborkis hansalinnade tippkohtumisi. Linnus pidas suurmeistri [[Heinrich von Plauen vanem]]a juhtimisel edukalt vastu [[Jogaila]] vägede piiramisele pärast [[Grünwaldi lahing]]ut [[1410]].
 
[[Kolmeteistaastane sõda|Kolmeteistaastase sõja]] ajal müüsid [[Böömi]] kuninga sõdurid, kes pidid linna kaitsma, Malborki ja veel kaks linnust 190 000 kuldtüki eest [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Kazimierz IV]]-le. Hädavaevu suutis kuningas selle summa kokku saada. [[6. juuni]]l [[1457]] sisenesid Poola väed eesotsas kuningaga linna.
Linnust nimetati [[saksa keel]]es [[Maarja]] järgi '''Marienburg'''iks, millest tuli poolapärane nimi '''Malborg''' või '''Malbork'''.
 
[[Kolmeteistaastane sõda|Kolmeteistaastase sõja]] ajal müüsid [[Böömi]] kuninga sõdurid, kes pidid linna kaitsma, Malborki ja veel kaks linnust 190 000 kuldtüki eest [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Kazimierz IV]]-le. Hädavaevu suutis kuningas selle summa kokku saada. [[6. juuni]]l [[1457]] sisenesid Poola väed eesotsas kuningaga linna. Orduväed said seepeale üle kogu [[Preisimaa]] hulgaliselt abi. [[28. september|28. septembril]] 1457, kui kuningas oli lahkunud, võtsid orduväed Malborki üllatusrünnakuga tagasi. Kogu poolaPoola garnison peale selle ülema hukati. [[Linnapea]] [[Bartholomäus Blume]] juhtimisel pidas linn kolm aastat poolakate rünnakutele vastu. [[5. juuli]]l [[1460]] Malbork vallutati. Blume poodi [[reetur]]ina, sest ta oli 1457. aastal vandunud Poola kuningale truudust vandunud. [[Teine Thorni rahu|Teise Thorni rahuga]] [[1466]] läks Malbork Poola koosseisu.
Jõgi ja madal kallas lubasid linnuse juurde sõita isegi merelaevadel.
 
Malbork koosneb õigupoolest kolmest üksteise sisse ehitatud linnusest. Ülemist, keskmist ja alumist linnust eraldavad tornid ja kuivad vallikraavid. Linnust kaitses omal ajal kolm tuhat relvavenda.
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal tehti Malbork sisuliselt maatasa, pärast sõda hakati seda taastama. [[Malborki Maarja kirik]], mis oli täielikult taastatud just enne sõda ja sõjas uuesti purustati, jäeti osaliselt varemeisse. Praegu on Malborki linnus suurim [[tellis]]kivist ehitatud linnus ja ühtlasi suurim [[Gooti stiil|gooti]] stiilis linnus maailmas. Alumise linnuse müürid piiravad 21 hektari suuruse ala.
 
[[1997]] kanti Malborki linnus [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.
 
== Malborki linn ==
 
[[Malborki ordulinnus]] oli aastast [[1309]] [[Saksa ordu]] keskus ([[ordumeister|ordumeistri]] residents). Selle linnuse ümber kerkiski tänapäevane linn.
 
Malbork oli [[hansalinn]]. Ta kontrollis liiklust ja eriti [[merevaik|merevaigu]]kaubandust kogu jõel ning kogus [[tollimaks]]e. Korduvalt peeti Malborkis hansalinnade tippkohtumisi. Linnus pidas suurmeistri [[Heinrich von Plauen vanem]]a juhtimisel edukalt vastu [[Jogaila]] vägede piiramisele pärast [[Grünwaldi lahing]]ut [[1410]].
 
[[Kolmeteistaastane sõda|Kolmeteistaastase sõja]] ajal müüsid [[Böömi]] kuninga sõdurid, kes pidid linna kaitsma, Malborki ja veel kaks linnust 190 000 kuldtüki eest [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Kazimierz IV]]-le. Hädavaevu suutis kuningas selle summa kokku saada. [[6. juuni]]l [[1457]] sisenesid Poola väed eesotsas kuningaga linna. Orduväed said seepeale üle kogu [[Preisimaa]] hulgaliselt abi. [[28. september|28. septembril]] 1457, kui kuningas oli lahkunud, võtsid orduväed Malborki üllatusrünnakuga tagasi. Kogu poola garnison peale selle ülema hukati. [[Linnapea]] [[Bartholomäus Blume]] juhtimisel pidas linn kolm aastat poolakate rünnakutele vastu. [[5. juuli]]l [[1460]] Malbork vallutati. Blume poodi [[reetur]]ina, sest ta oli 1457. aastal Poola kuningale truudust vandunud. [[Teine Thorni rahu|Teise Thorni rahuga]] [[1466]] läks Malbork Poola koosseisu.
 
Kuni [[Poola jagamised|Esimese Poola jagamiseni]] [[1772]] oli Malbork Poola kuningate üks [[residents]]idest.
 
[[Pilt:Malbork kosciol pw sw jana.jpg|thumb|Gooti stiilis Jaani kirik (''kościół pw. Św. Jana'') Malborkis]]
[[File:Panorama of Malbork Castle, part 4.jpg|thumb|Malborki ordulinnus]]
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõja]] järel korraldati piirkonnas rahvahääletus, kas Malbork peaks minema [[Saksamaa]]le kuuluva [[Ida-Preisimaa]] või [[Poola]] alluvusse. Saksamaa poolt anti 9641 häält, Poola poolt 165 häält. Seega anti Malbork Preisimaale.
 
Teise maailmasõja lõpupoole kuulutas Saksamaa väejuhatus Malborki kindluseks ja tsiviilelanikud evakueeriti (4 tuhat inimest jäeti). Lahingud lõppesid [[9. märts]]il [[1945]]. Juunis 1945 anti piirkond üle Poola võimudele. Selgus, et vahepeal on kogu tsiviilelanikkond piirkonnast lihtsalt kadunud. [[1996]] leiti piirkonnast massihaud 178 surnuga, [[2005]] teine massihaud 123 surnuga ja oktoobris [[2008]] kolmas massihaud 2505 surnuga. Haudades oli mehi, naisi ja lapsi, nad olid kõik alasti ja umbes kümnendikku neist oli tulistatud pähe. Poola [[Rahvusliku mälu komisjon]] uurib selle massimõrva üksikasju.
 
Juunis 1945 anti piirkond üle Poola võimudele. Selgus, et vahepeal on kogu tsiviilelanikkond piirkonnast lihtsalt kadunud. Malbork taasasustati poolakatega, kellest paljud olid Ida-Poolast nõukogude võimude poolt välja aetud. Juba 1946. aastal oli linnas 10 017 elanikku, 2005. aastal 40 135.
 
[[1996]] leiti piirkonnast massihaud 178 surnuga, [[2005]] teine massihaud 123 surnuga ja oktoobris [[2008]] kolmas massihaud 2505 surnuga. Haudades oli mehi, naisi ja lapsi, nad olid kõik alasti ja umbes kümnendikku neist oli tulistatud pähe. Poola [[Rahvusliku mälu komisjon]] uurib selle massimõrva üksikasju.
 
[[1975]]–[[1998]] asus Malbork [[Elblągi vojevoodkond|Elblągi vojevoodkonnas]], pärast seda [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]].
 
==Sõpruslinnad==
Malborki sõpruslinnad on [[Margny-lès-Compiègne]] ([[Prantsusmaa]]), [[Monheim am Rhein]] ([[Saksamaa]]), [[Nordhom]] (Saksamaa), [[Sölvesborg]] ([[Rootsi]]) ja [[Trakai]] ([[Leedu]]).
 
== Viited ==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
{{commons}}
* [http://www.malbork.pl Malborki ametlik koduleht] (''poola, inglise, saksa, prantsuse, vene keeles'')
* [[Liisi Poll]]. [http://www.postimees.ee/?id=7482867107 PoolaPoolast jaMalborkist Saksamaaleiti lahendavad1800 sõjaaegsesakslastest massihaualinnakodaniku saladustmassihaud] Postimees, 289. jaanuar 2009
* [http://www.zamek.malbork.pl Malborki linnuse muuseumi koduleht] (''poola, inglise ja saksa keeles'')
*[[Liisi Poll]]. [http://www.postimees.ee/?id=6710774828 PoolastPoola Malborkistja leitiSaksamaa 1800lahendavad sakslastestsõjaaegse linnakodanikumassihaua massihaudsaladust] Postimees, 928. jaanuar 2009
[[Kategooria:Pomorze vojevoodkond]]
* [[Liisi Poll]]. [http://www.postimees.ee/?id=74828 Poola ja Saksamaa lahendavad sõjaaegse massihaua saladust] Postimees, 28. jaanuar 2009
 
[[Kategooria:Poola linnad]]