Türgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
| riiginimi = Türgi Vabariik
| omastav = Türgi
|
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapp = Emblem of Turkey.svg
| vapi_laius = 80px
| asendikaart = Turkey in its region.svg
11. rida ⟶ 12. rida:
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Ankara]]
| riigipea_ametinimi =
| riigipea_nimi = [[Recep Tayyip Erdoğan]]
| valitsusjuhi_ametinimi =
56. rida ⟶ 57. rida:
==Haldusjaotus==
[[Fail:Turkey, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Türgi provintsid]]
Türgi jaguneb 81 [[provints (Türgi)|provintsiks]], mis jagunevad kokku 923 ringkonnaks.
==Majandus==
===Majanduspoliitika ja makromajanduslikud näitajad===
[[Pilt:Celsus-Bibliothek2.jpg|pisi
[[Pilt:Blaue moschee 6minarette.jpg|pisi|[[Sinine mošee]] [[İstanbul]]is]]
77. rida ⟶ 80. rida:
Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja [[valuuta]] ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja [[2003]] hakkasid reformid tulemusi andma. Kui mitte arvestada turu tõmblusi Iraagi sõja eel, on inflatsioon ja intressimäärad märgatavalt langenud, valuuta on stabiliseerunud ja usaldus hakanud taastuma. Majandus on siiski endiselt väga habras ning kasvu ja stabiilsuse säilimise eelduseks on reformide jätkumine. Kasvu raskendavad ülemaailmse majanduskasvu aeglus ja poliitilised pinged [[Lähis-Ida]]s.
Türgil on hulk kahepoolseid investeerimis- ja maksulepinguid (sealhulgas [[USA]]-ga), mis tagavad kapitali vaba tagasiviimise ning väldivad [[topeltmaksustamine|topeltmaksustamise]]. Otseste [[välisinvesteering]]ute kogumaht oli novembris 2002 siiski ainult 15,7 miljardit [[USA dollar]]it ning aastane otseste välisinvesteeringute maht on alla miljardi dollari aastas. Asi on selles, et investorid {{kas|on mures}} poliitilise ja makroökonoomilise ebakindluse, koormavate
Türgi püüab [[investeerimiskliima]]t parandada [[bürokraatia]] vähendamisega, investeeringute tõkestamise lõpetamisega ja [[intellektuaalse omandi kaitse]] alase seadusandluse tugevdamisega. Investeerimist pidurdavad välisinvestoritega seotud vaidlused ning mõned poliitikast tulenevad tegurid, nagu näiteks koolatoodete kõrge maksustamine ja lüngad imtellektuaalse omandi kaitses. On käimas mitmete [[riigiettevõte]]te, sealhulgas riikliku alkoholi- ja tubakakompanii ning naftatöötlemisettevõtte [[erastamine]]. [[2004]]. aastal on plaanis erastada telefonikompanii ja mõned riiklikud pangad. Valitsus on [[WTO]]-s kohustunud liberaliseerida 2004. aasta alguses telekommunikatsioonisektor.
98. rida ⟶ 101. rida:
===Turism===
{{vaata ka|
[[Pilt:Alanyafromcastle.JPG|pisi|Suurem osa Türgi rannakuurorte asub [[Türgi Riviera]]s]]
Pea igal 21. sajandi aastal on turismiga seotud näitajad Türgis kasvanud<ref name=TourismStats2018>[http://yigm.kulturturizm.gov.tr/Eklenti/62462,2018turizmgenelistatistiklerpdf.pdf?0 Tourism Statistics]. Kultuuri- ja Turismiministeeriumi andmed]. Vaadatud 27.03.2019.</ref> ja tegemist on olulise osaga riigi majandusest. Türgi kuulub turistide sihtriikide esikümnesse ning enamik turiste saabub riiki [[Saksamaa]]lt ja [[Venemaa]]lt.<ref name=TourismStats2018/>
120. rida ⟶ 123. rida:
* [[Türgi Kurdistan]]
* [[Vikipeedia blokeerimine Türgis]]
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
{{Aasiariigid}}
129. rida ⟶ 134. rida:
{{Euroopariigid}}
{{koord
[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Turgi maailm]]▼
[[Kategooria:Vahemere maad]]
|