Valka raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Nime Valka raudteejaam sai jaam pärast aastat 1920, mil Valga raudteejaam jäi Eesti aladele. Toona ehitati [[Pihkva–Riia raudtee]]lt jaama juurde laiarööpmelise raudtee haru ja jaam hakkas toimima ka kui laiarööpmelise raudtee piirijaam, jäädes siis Valga raudteejaama ja [[Saule raudteejaam]]a vahele. Aastal 1927 valmis uus jaamahoone, mis on säilinud ka tänase päevani (teine säilinud hoone on käimla). Teise maailmasõja ajal hakkasid sakslased [[Ruhja]] suunas viiva tee laiarööpmeliseks ümber ehitama. Sõja järel kaotati jaamast [[Koikküla|Koikkülla]] viiv raudtee, kuna piiri kadumisega kahe maa vahelt ei olnud kahe teineteist dubleeriva tee järele enam vajadust. Ka ei jätkatud Ruhja raudtee ümberehitust, mistõttu sealne osalt laiarööpmeline ja osalt kitsarööpmeline tee muutus kasutuskõlbmatuks. Jaam oli veel kantud 1963. aasta kaardile, mil laiarööpmeliseks ümber ehitatud teelõik oli veel säilinud. Jaama juurde viiv laiarööpmeline teelõik on veel praegugi säilinud, see on kasutusel Valka kütusebaasi juurdeveoteena ja Valga raudteejaama manööverteena.<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 115. lk.</ref> Jaamahoone kuulub aastast 2003 Valka linnale.<ref>[https://likumi.lv/ta/id/74943-par-valsts-nekustamas-mantas-nodosanu-valkas-pilsetas-pasvaldibas-ipasuma Par valsts nekustamās mantas nodošanu Valkas pilsētas pašvaldības īpašumā]</ref>