Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 506 baiti ,  3 kuu eest
resümee puudub
| riiginimi = Austraalia Ühendus
| omastav = Austraalia
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = inglise | nimi1 = Commonwealth of Australia |
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapp = Coat of Arms of Australia.svg
| vapi_laius = 125px
| asendikaart = Australia in its region.svg
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Canberra]]
| riigipea_ametinimi2 = [[Austraalia monarhid|Austraalia kuningannaKuninganna]]
| riigipea_nimi2 = [[Elizabeth II]]
| riigipea_ametinimi = kindralkuberner
 
== Loodus ==
[[Pilt:Map of Australia est.png|pisi|vasakul|Austraalia kaart]]
===Rannajoon===
Austraalia [[rannajoon]]e pikkus on 34 218 kilomeetrit.<ref name="ChYPx" />
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal ja 43,1%-l elanikest oli vähemalt üks vanematest sündinud välismaal.<ref name="FRthn" />
 
== AjaluguRiik ==
[[Fail:Australia, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Austraalia osariigid ja territooriumid]]
{{vaata|Austraalia ajalugu}}
Esimesed asukad [[protoaustraallased]] tulid Austraaliasse hiljemalt {{kas|30 000 aasta eest}}{{lisa viide}} [[Kagu-Aasia]]st, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi [[veerkiviriist]]u, [[pihukirves|pihukirveid]], [[kõõvits]]aid ja teravikke. Eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel ilmneb kultuurierinevusi.
 
V–III aastatuhandeni [[eKr|enne meie ajaarvamist]] arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga [[odaots]]i, [[Nuga|nuge]] ja [[talb]]u, kasutati [[heitepuu]]d ja [[bumerang]]i. II–I aastatuhandel enne meie ajaarvamist võeti kasutusele lihvitud [[kivikirves|kivikirved]], luust [[õngekonks]]ud ja [[ahing]]ud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja [[kaljujoonis]]eid. Küttimisest, [[korilus]]est ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste [[Austraalia aborigeenid|aborigeenide]] kultuur püsis [[kiviaeg|kiviaja]] tasemel eurooplaste tulekuni. Siiski olid nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid tavu.
 
[[1611]]. aastal randusid esimesed [[hollandlased|hollandi]] meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu, kuna Austraalia läänerannik on kaetud peamiselt suurte kõrbetega ja põhjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu.
 
Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli [[William Dampier]], kuid [[James Cook]]i uurimisretked lõunarannikule [[1770]]. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid erivärviliste õitega põõsad ning suured [[kummipuu]]d ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi [[nektar]]ist toituvaid [[papagoi]]sid. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi [[Botany Bay]]ks. Varsti pärast seda, [[1788]]. aastal, saabus Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva [[Sydney]] kohal rajati esimesed asulad.
 
[[1811]]. aastal trükiti [[Pariis]]is esimene täielik Austraalia [[Kaart (kartograafia)|kaart]], mille oli koostanud [[Louis Claude de Saulces de Freycinet|Louis de Freycinet]] (1779–1842), prantsuse meremees ja maadeavastaja.<ref name="kaart" />
 
Britid olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest [[Põhja-Ameerika]] [[koloonia]]te kaotamise tõttu. Umbes 20% kolonistidest olid naised ja üks kolmandik [[iirlased]]. Peaaegu keegi asumisele saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada. Uue ühiskonda loomine sellise inimrühma alusel oli keeruline. [[1852]]. aastal lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, kuid selleks ajaks oli neid seal juba 150 000.
 
Arenguhüpe Austraalia ajaloos kaasnes kulla avastamisega [[Bay Hurst]]is 1851. aastal. Paljud kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. Ajavahemikul [[1829]]–[[1859]] sai neli kolooniat [[Austraalia osariigid|Austraalia osariikideks]]. See tõi kaasa kiire [[Lambakasvatus|lamba]]- ja [[karjakasvatu]]se kasvu ning kaevandustööstuse ja transpordi arengu.
 
Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli [[Earl Grey]] juba [[1847]]. aastal. [[Briti parlament]] tunnustas Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus [[1. jaanuar]]il [[1901]]. Kuna [[Sydney]] ega [[Melbourne]] polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati [[1911]]. aastal [[Canberra]], mis on tänapäevani Austraalia pealinn.
 
==Poliitika==
 
Austraalia on [[konstitutsiooniline monarhia]], mille riigipea on [[Elizabeth II]]; tema tiitel [[Austraalia kuninganna]]na ei ole seotud tema rolliga teiste [[Briti Rahvaste Ühendus]]e maade valitsemisel. Kuninganna resideerib Suurbritannias ning kohapeal esindavad teda föderaalsel tasandil [[Austraalia kindralkuberner]] ja osariikides kubernerid. [[Austraalia põhiseadus]]e kohaselt kuulub kõrgeim täitevvõim kuningannale, kuid seda teostab kindralkuberner, kel on muuhulgas õigus valitsus laiali saata (nagu tehti nt [[1975. aasta Austraalia põhiseaduskriis|1975. aasta põhiseaduskriisi]] ajal).
 
== Majandus ==
[[Pilt:2006Australian exports.svg|pisi|400px|Austraalia ekspordi sihtkohad ja suurused 2006. aastal]]
Austraalia majandus on [[segamajandus]], mida järjest rohkem erastatakse.{{lisa viide}} [[1980. aastad|1980. aastatel]] hakkas Austraalia Tööpartei peaministri [[Bob Hawke]]'i ja rahandusministri [[Paul Keating]]i juhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja [[1990. aastad|1990. aastatest]] alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] riike. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. [[1996]]. aastast hakati Austraalia peaministri [[John Howard]]i juhtimisel ellu viima [[liberalism|liberaalset]] majanduspoliitikat.
 
Austraalias on tööjõulisi 11,45 miljonit. 2009. aasta seisuga on töötus 5,6%.<ref name="cia" />
 
{| class="wikitable" style="text-align:center"
{{veerud|50%}}
|+ '''TööjõuSKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" />'''
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
!Sektor !! SKT osakaal !! Tööjõu osakaal
|+ '''SKP jaotumine <br>sektoritesse<ref name="cia" />'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!Osakaal
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|<center> 4,1%</center> || 3,6%
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
| 26% || 21,1%
|<center>26%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
| 70% || 75%
|<center>70%</center>
|-
|}
{{veerud-piir}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''Tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" />'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
!Osakaal
|-
|align="center" bgcolor="#FFE7BA" | Põllumajandus
|<center>3,6%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#FFF5EE" | Tööstus
|<center>21,1%</center>
|-
|align="center" bgcolor="#EEEEE0" | Teenindus
|<center>75%</center>
|-
|}
{{veerud-lõpp}}
 
===Eksport===
Austraalia tähtsaimad ekspordiartiklid on:<ref name="cia" />
*kivisüsi,
*rauamaak,
*kuld,
*liha,
*vill,
*alumiiniumoksiid,
*nisu,
*masinad ja transpordivarustus.
 
Austraalia tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Hiina]] 21,81%, [[Jaapan]] 19,19%, [[Lõuna-Korea]] 7,88%, [[India]] 7,51%, [[Ameerika Ühendriigid]] 4,95%, [[Suurbritannia]] 4,37%, [[Uus-Meremaa]] 4,1% (2009).<ref name="cia" />
 
===Import Väliskaubandus ===
Austraalia tähtsaimad ekspordiartiklid on kivisüsi, rauamaak, kuld, liha, vill, alumiiniumoksiid, nisu ning masinad ja transpordivarustus. Austraalia tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Hiina]] 21,81%, [[Jaapan]] 19,19%, [[Lõuna-Korea]] 7,88%, [[India]] 7,51%, [[Ameerika Ühendriigid]] 4,95%, [[Suurbritannia]] 4,37%, [[Uus-Meremaa]] 4,1% (2009).<ref name="cia" />
Austraalia tähtsaimad impordiartiklid on:<ref name="cia" />
*masinad ja transpordivarustus,
*arvutid ja kontorimasinad,
*telekommunikatsioonivahendid,
*toornafta,
*petrooleumitooted.
 
Austraalia tähtsaimad impordiartiklid on masinad ja transpordivarustus, arvutid ja kontorimasinad, telekommunikatsioonivahendid, toornafta ning petrooleumitooted. Austraalia tähtsaimad impordipartnerid on [[Hiina]] 17,94%, [[Ameerika Ühendriigid]] 11,26%, [[Jaapan]] 8,36%, [[Tai]] 5,81%, [[Singapur]] 5,54%, [[Saksamaa]] 5,3% (2009).<ref name="cia" />
 
=== Energeetika ===
=== Mäetööstus ===
[[Pilt:Sydney Opera House Sails edit02.jpg|pisi|[[Sydney ooperiteater]]]]
[[Pilt:Uluru Australia(1).jpg|pisi|[[Uluru]] ]]
Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal [[kivisüsi|kivisöe]], [[kuld|kulla]], [[boksiit|boksiidi]], [[vask|vase]] ja [[rauamaak|rauamaagi]] väljaveo poolest. Maavarad annavad peaaegu kümnendiku Austraalia [[sisemajanduse kogutoodang]]ust ja üle poole [[eksport|koguväljaveost]].
 
===Eksport Turism ===
Alates 1970. aastatest on Austraalias käinud aina enam turiste. Perioodil august 2013 – juuli 2014 külastas riiki 6,7 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks suurlinnadele [[Sydney]]le ja [[Melbourne]]'ile ka [[Austraalia aborigeenid|aborigeenide]] püha mägi [[Uluru]] ja [[Kakadu rahvuspark]].
 
== Relvajõud ==
Kaitsepoliitikas on tähtsal kohal sidemed [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]], kellega on 1951. aastal sõlmitud [[ANZUS]] lepe. Austraalial on kaitsealased lepped [[Uus-Meremaa]], [[Filipiinid]]e, [[Brunei]], [[Tai]] ja teiste riikidega.
 
== TurismAjalugu ==
{{vaata|Austraalia ajalugu}}
Alates 1970. aastatest on Austraalias käinud aina enam turiste. Perioodil august 2013 – juuli 2014 külastas riiki 6,7 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks suurlinnadele [[Sydney]]le ja [[Melbourne]]'ile ka [[Austraalia aborigeenid|aborigeenide]] püha mägi [[Uluru]] ja [[Kakadu rahvuspark]].
Esimesed asukad [[protoaustraallased]] tulid Austraaliasse hiljemalt {{kas|30 000 aasta eest}}{{lisa viide}} [[Kagu-Aasia]]st, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Vanimast leiukohast on saadud algelisi [[veerkiviriist]]u, [[pihukirves|pihukirveid]], [[kõõvits]]aid ja teravikke. Eriti ida- ja kaguranniku ning sisemaa vahel ilmneb kultuurierinevusi.
 
V–III aastatuhandeni [[eKr|enne meie ajaarvamist]] arenes kivitöötlemine, valmistati korrapärase kujuga [[odaots]]i, [[Nuga|nuge]] ja [[talb]]u, kasutati [[heitepuu]]d ja [[bumerang]]i. II–I aastatuhandel enne meie ajaarvamist võeti kasutusele lihvitud [[kivikirves|kivikirved]], luust [[õngekonks]]ud ja [[ahing]]ud. Paljudes kohtades on leitud koopa- ja [[kaljujoonis]]eid. Küttimisest, [[korilus]]est ja kalastamisest elatuvate tõmmunahaliste [[Austraalia aborigeenid|aborigeenide]] kultuur püsis [[kiviaeg|kiviaja]] tasemel eurooplaste tulekuni. Siiski olid nende hõimudel väga hästi välja kujunenud tavad ja kombed. Mõned aborigeenid elavad tänaseni Austraalia inimasustusest puutumatutes piirkondades ja järgivad oma esiisade tuhandete aastate vanuseid tavu.
 
[[1611]]. aastal randusid esimesed [[hollandlased|hollandi]] meremehed Austraalia põhjarannikul ning viisid koju tagasi teate, et maa on kasutu ja elamiskõlbmatu, kuna Austraalia läänerannik on kaetud peamiselt suurte kõrbetega ja põhjaranniku kuum ja niiske kliima oli nende jaoks talumatu.
 
Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli [[William Dampier]], kuid [[James Cook]]i uurimisretked lõunarannikule [[1770]]. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid erivärviliste õitega põõsad ning suured [[kummipuu]]d ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi [[nektar]]ist toituvaid [[papagoi]]sid. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi [[Botany Bay]]ks. Varsti pärast seda, [[1788]]. aastal, saabus Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva [[Sydney]] kohal rajati esimesed asulad.
 
[[1811]]. aastal trükiti [[Pariis]]is esimene täielik Austraalia [[Kaart (kartograafia)|kaart]], mille oli koostanud [[Louis Claude de Saulces de Freycinet|Louis de Freycinet]] (1779–1842), prantsuse meremees ja maadeavastaja.<ref name="kaart" />
 
Britid olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest [[Põhja-Ameerika]] [[koloonia]]te kaotamise tõttu. Umbes 20% kolonistidest olid naised ja üks kolmandik [[iirlased]]. Peaaegu keegi asumisele saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada. Uue ühiskonda loomine sellise inimrühma alusel oli keeruline. [[1852]]. aastal lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, kuid selleks ajaks oli neid seal juba 150 000.
 
Arenguhüpe Austraalia ajaloos kaasnes kulla avastamisega [[Bay Hurst]]is 1851. aastal. Paljud kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. Ajavahemikul [[1829]]–[[1859]] sai neli kolooniat [[osariik (Austraalia osariigid)|Austraalia osariikideks]]. See tõi kaasa kiire [[Lambakasvatus|lamba]]- ja [[karjakasvatu]]se kasvu ning kaevandustööstuse ja transpordi arengu.
 
Kõikide osariikide ühendamise ideele tuli [[EarlHenry Grey, kolmas krahv Grey|krahv Grey]] juba [[1847]]. aastal. [[Briti parlament]] tunnustas Austraalia Ühendust ja Austraalia iseseisvus [[1. jaanuar]]il [[1901]]. Kuna [[Sydney]] ega [[Melbourne]] polnud ühenduse pealinnana vastuvõetavad, asutati [[1911]]. aastal [[Canberra]], mis on tänapäevani Austraalia pealinn.
 
==Vaata ka==
{{Okeaaniariigid}}
 
{{koord|NS=-25.0 |EW=135.0 |type=country |region=AU}}
 
[[Kategooria:Riigid]]