Erinevus lehekülje "Tapa raudteejaam" redaktsioonide vahel

 
==Ajalugu==
Jaam avati aastal [[1870]], seoses ([[Paldiski]]-)[[Tallinn-Narva raudtee]] rajamisega. Jaam jäi avamisel [[Ambla kihelkond]]a [[Tapa mõis]]a maadele ja liigitati [[Venemaa Keisririik|Vene keisririig]]i süsteemis tagasihoidlikusse IV klassi. Seoses [[Tartu]] harutee rajamisega [[1876]]. aastal sai(vt [[Tapa–Tartu raudtee]]) kasvas Tapast oluline II klassi [[sõlmjaam]] ja selle juurde tekkis peagi [[alevik]]. Ehitati [[Veduridepoo|depoo]] ([[Tapa depoo]]), remonditöökoda, mis on hävinenud, ja teine [[ooteplatvorm]].
 
[[9. jaanuar]]il [[1919]] toimus [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[Tapa vallutamine|sõjaline operatsioon]] strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee üksuste valdusest. Sündmuse mälestamiseks on Tapa jaamahoonel avatud ka mälestustahvel.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=30404 30404 Tapa raudteejaama peahoone] Kultuurimälestiste riiklik register</ref>
 
[[1949]]. aastal aset leidnud [[Märtsiküüditamine|Märtsiküüditamise]] käigus läks esimene ešelon küüditatavatega teele just Tapa raudteejaamast.
Anonüümne kasutaja