Erinevus lehekülje "Tapa raudteejaam" redaktsioonide vahel

Tapa esimene [[jaamahoone]] valmis aastal [[1870]]. See sarnanes [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.
 
Tapa uue [[jaamahoone]] esimese järgu ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest lõpliku kuju saanud jaamahoone teise järgu ehitus, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid.
Peasissepääsu rõhutasrõhutab jämedaltmõlemal tahutudpikiküljel paekividestkaarfrontooniga keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatultkoos kaarjakshoone ümbernurkadega ehitatudvalmistatud jämedalt tahutud paekividest.
Hoone nurgad ja keskkrisaliit on jämedalt tahutud paekividest, punaseidPunaseid tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.<ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/raudtee Tapa raudteejaam] Tapa muuseum</ref>
Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid.
Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. Alates 2000. aastate algusest seisab jaamahoone tühjalt ja on halvenevas seisukorras.
 
Tapa jaamahoone on [[I maailmasõda|I maailmasõja]] eelse raudteearhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid.<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring, Lk. 23-24]</ref>
 
<gallery>
Anonüümne kasutaja