Kuldvillaku ordu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Ordud
PResümee puudub
1. rida:
[[Fail:Insignia of the Order of the Golden Fleece (Spain).jpg|pisi|Kuldvillaku ordu Hispaania haru kaelaside. Tänapäev]]
'''Kuldvillaku Ordu''' on keskajal [[Burgundia hertsogkond|Burgundias]] asutatud eksklusiivne [[rüütliordu]], mis on tänapäevani aktiivne [[Austria|Austrias]] ja [[Hispaania|Hispaanias]]. Ordu asutati [[1430]]. aastal [[Brugge]] linnas [[Burgundia hertsog]] [[Philippe Hea]] (Philippe III) poolt.
<br />
 
== Ordu asutamine ==
Burgundia oli [[Hiliskeskaeg|hiliskeskaja]] rikkamaid riike ning selle [[õukond]] ja ülikud toretsevad ja pillavad. Hertsogil endal oli kindel plaan ükspäev kuningaks saada. Kuldvillaku ordu loomine oli mõeldud selle kõige manifestatsiooniks ning selleks, et teatud ülikuid kindlamalt trooniga siduda. Hertsog soovis oma loodud orduga hiilguselt ületada inglaste [[Sukapaela ordu|Sukapaela ordut]]. Viimaselt võeti palju eeskuju – üle võeti mitmeid reegleid ning liikmete arv piirati 24 liikmega, seega tähendas sinna kuulumine selget tõusuprestiiži prestiižistõusu. Hiljem tõsteti liikmete arvu 51-ni.
 
Ordu sai endale nime [[Vanakreeka mütoloogia|vanakreeka müüdi]] järgi [[Iason|Iasonist]] ja [[Kuldvillak|kuldvillakust]] ning viitas ka otseselt Philippe'i ambitsioonidele – antiikaja müütiline kangelanegi jahtis kuldvillakut just sellepärast, et see oleks ta kuningavõimu legitimeerinud. Vana-Kreeka müüt tekitas esialgu poleemikat, sest see oli viide paganlikule sümbolile ja ka Iasonile, kes ei olnud just kõige ausam kangelane. Ebakõla lepitas Nevers’i [[piiskop]], kes seostas kuldvillaku [[Vana Testament|Vana testamendi]] kangelase [[Gideon|Gideoniga]]. Ordu peamiseks ülesandeks nimetati Jumala ülistamist ja usu kaitsmist.
<br />Ordu käekäik
 
[[Burgundia sõjad|Burgundia sõdade]] (1474-14771474–1477) tagajärjel kaotas riik aga oma viimase meessoost valitseja [[Charles Südi]] ning viimase tütre [[Marie (Burgundia)|Burgundia Maria]] surma järel läks suurem osa endisest riigist [[Habsburgid|Habsburgide]] dünastia kätte. Selle tulemusena kujunes Kuldvillaku ordu Hispaania ja hilisema Austria-Ungari keisririigi tähtsaimaks ja prestiižseimaks aadli-ühenduseksaadliühenduseks. 18. sajandil jagunes ordu kaheks iseseisvaks – Hispaania ja Austria haruks. Mõlemad on aktiivselt tegevad tänapäevani.
== Ordu käekäik ==
[[Burgundia sõjad|Burgundia sõdade]] (1474-1477) tagajärjel kaotas riik aga oma viimase meessoost valitseja [[Charles Südi]] ning viimase tütre [[Marie (Burgundia)|Burgundia Maria]] surma järel läks suurem osa endisest riigist [[Habsburgid|Habsburgide]] dünastia kätte. Selle tulemusena kujunes Kuldvillaku ordu Hispaania ja hilisema Austria-Ungari keisririigi tähtsaimaks ja prestiižseimaks aadli-ühenduseks. 18. sajandil jagunes ordu kaheks iseseisvaks – Hispaania ja Austria haruks. Mõlemad on aktiivselt tegevad tänapäevani.
 
Hispaania haru ordeni andmise õigus on tänapäeval [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] käes.
 
Austria orduharu juhivad Habsburgide järeltulijad ning see on jätkuvalt aristokraatlik ja katoliiklik ordu, mille ordenit tohib annetada vaid kuninglikust soost katoliiklastele.
<br />
 
== Välislingid: ==
 
* [https://www.britannica.com/topic/The-Order-of-the-Golden-Fleece The Order of the Golden Fleece] Encyclopedia Britannica