Tapa raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
'''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Lääne-Virumaa]]l [[Tapa]]l.
 
Pärast Tapat jaguneb [[raudtee]] kaheks. [[Tallinna–Narva raudtee]] suundub [[Narva]] poole, mil esimene peatus [[reisirong]]idel on [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (rahvusvahelistel reisirongidel [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]]). [[Tapa–Tartu raudtee]] hargneb [[Tartu]] poole, esimene peatus reisirongidel on [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]]; enne seda on sel teel aga [[Nõmmküla raudteejaam]], kus reisirongid alates 2001. aastast enam ei peatu.
Tapa jaamas on kasutusel kaks täispikka raudteedevahelist [[perroon]]i, mille vahel paikneb omakorda ajalooline jaamahoone.<ref>[http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/03/elron_tapa_jaama_kaart_160229.pdf Tapa jaama asendiplaan] Elron</ref>
 
19. rida:
Tapa esimene [[jaamahoone]] valmis aastal [[1870]]. See sarnanes [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] jaamahoonega. Puidust jaamahoone lammutati uue ehitamise käigus.
 
Tapa uue [[jaamahoone]] ehitamist alustati [[1910]]. aastal paiku. [[1928]]. aastal valmis [[paekivi]]st ja punastest tellistest jaamahoone, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid.
Peasissepääsu rõhutas jämedalt tahutud paekividest keskrisaliit, mis praeguseks on lihtsustatult kaarjaks ümber ehitatud.
Hoone nurgad ja keskkrisaliit on jämedalt tahutud paekividest, punaseid tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.<ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/raudtee Tapa raudteejaam] Tapa muuseum</ref>
Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]]. Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud. PraeguAlates 2000. aastate algusest seisab jaamahoone tühjalt ja on halvashalvenevas seisukorras.
 
<gallery>
34. rida ⟶ 37. rida:
 
== Viited ==
{{Viitedviited|2}}
 
==Kirjandus==