Harilik lina: erinevus redaktsioonide vahel

Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised.

 

Vars on peenike, ühesuguselt ümar ja sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.

 

Seeme külvatakse meie kliimavöötmes aprillis või mais, sest lina kasvamine ja küpsemine võib võtta aega 4–5 kuud. Seeme külvatakse 1–2,5 cm sügavusele külvitihedusega keskmiselt 7000 taime/m² kohta. Pärast külvi maa kastetakse mõõdukalt, et vältida mullas leiduvate umbrohuseemnete liiga võimsat tärkamist, kuna linataim ei ole tugeva konkurentsivõimega.

 

Seemned idanevad juba esimeste plusskraadide juures, 7–10 päeva jooksul külvist. Tärganud linataimed on öökülmale keskmiselt vastupidavad. [[Iduleht]]i võib aga −3 kraadine külm pigem kahjustada. Esimese [[pärisleht|pärislehe]] arenedes on taim vastupidav ka 7–8-kraadisele külmale. Lina kasvab kasvutingimustest ja sordist sõltuvalt 20–100 cm pikkuseks hõredalt lehekestega kaetud taimeks.

 

Enne linakiudude kasutamist eraldatakse need varrest ja lastakse [[mikroorganism]]idel eeltöödelda (mikroorganismid ja [[ensüüm]]id, peamiselt [[polügalaktüronaas]] lahustavad taime [[rakukude|rakukoed]] ja [[pektiin]]i, mis ümbritseb linakiude), kas veekogus või põllul. Spray (1936) ja Smithi (1955) tehtud katsete käigus identifitseeriti üle 20 [[aeroobsed bakterid|aeroobse]] ja [[anaeroobsed bakterid|anaeroobse bakteri]], kes osalesid linataime [[fermenteerimine|fermenteerumisel]] (sh linakiu inimkasutamiskõlbulikuks muutmisel): ''[[Achromobacter parvulus]]'', ''[[Aerobacter cloacae]]'', ''[[Bacillus brevis]]'', ''[[Clostridium beijerinckii]]'', ''[[Clostridium saccaroacetoperbutylicum]]'' jt.

 

Veetöötluseks seotakse linataimed väikestesse vihkudesse ja asetatakse vette ([[linaligu]]). Vees hoitakse neid kuivade ilmade korral 10 päeva. Tuleb olla väga ettevaatlik ning linavihke hoolsalt jälgida juba seitsmendast päevast alates (sidudes vees ligunenud linataime ümber sõrme, peaksid kiud olema juba nähtavad). Linavihud võetakse veest ja pannakse kuivama. Põllul jäetakse linavihud kuuks ajaks (või ka kauemaks) niiskust koguma. Eeltöötlus peaks tagama selle, et linakiud muutuvad edasiseks töötluseks sobivaks, st eemaldatakse varre väline puine kiht ning eraldatakse linakiud ja muudetakse need masinate jaoks sobilikuks algmaterjaliks.

 

Linast saab väga tugeva lõnga, mis ei tõmbu kokku ka kõrgetel temperatuuridel. Sellest tehtud riided imevad hästi niiskust ja kuivavad võrreldes villaste esemetega kiiremini.

 

 

Madalama klassi linakiudu kasutatakse mattide, vaipade, nööride, puldani, kottide jne tegemiseks. Linakiudu kasutatakse ka [[rahakupüür]]ide koostises ja [[sigaretipaber]]i koostises.

 

===Linane kangas===

Lina on väga hea soojusjuht, juhtides soojust 5 korda paremini kui vill ja 19 korda paremini kui [[siid]]. Linane kangas on antibakteriaalne ja higistamisvastane (inimesed higistavad 1,5 korda vähem kui puuvillaseid riideid kandes). Linased riided takistavad [[gammakiirgus]]e kahjulikku toimet kuni 50% osas ning samuti peegeldab linane kangas päikesekiirguse kogu spektrit. Linane kangas vähendab [[staatiline elekter|staatilist elektrit]] ja [[valguse neeldumine|absorbeerib]] ioniseerivat kiirgust. Jaapanis läbiviidud uuringud näitavad, et kasutades linasest kangast voodiriideid, ei teki voodihaigetel [[lamatised|lamatisi]]. Nahaarstid mujal maailmas soovitavad linaseid riideid ka inimestele, kel on kroonilised nahahaiguslikud seisundid nagu [[psoriaas]], [[ekseem]] jne.

 

[[Põlva rajoon]]is oli [[linakasvatus]]el suur tähtsus, selle rajooni põllumajandus andis üle kolmandiku vabariigi lina kiutoodangust.

 

 

==Sümbolina==

{{Commons|Linum usitatissimum}}

* {{Elurikkus}}

*[[William Woodville|Woodville, William]], [http://books.google.ee/books?id=cIIfAAAAYAAJ&printsec=frontcover&dq=William+Woodville&hl=et&sa=X&ei=-LVxU93HJeer7AaizoHwDA&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=William%20Woodville&f=false Medical Botany], 1. köide, 2. väljaanne, lk 566–568, [[1810]], London<small> (''inglise keeles'')</small>

*[http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=491 Rahvapärased taimenimetused]