Euro: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Euro symbol black.svg|100px|right|thumbpisi|Euro sümbol]]

[[Pilt:Euro coins and banknotes.jpg|thumbpisi|Eurod ja sendid]]

Euro võeti kasutusele [[1. jaanuar]]il [[1999]] [[elektrooniline valuuta|elektroonilise valuutana]] [[pank]]ades ja [[ettevõte]]tes. [[Sularaha]]na tuli euro käibele [[1. jaanuar]]iljaanuaril [[2002]]. Eurot kontrollib [[Euroopa Keskpank]]. Alates 1999. aasta juulist on [[raha trükkimine|trükkimis-]] ja [[vermimine|vermimis]]tööde tulemusena ringlusse lastud 14,5 miljardit [[rahatäht]]e. 2012. aastal oli ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus oli 684 miljardit eurot, ja 80,677 miljardit [[münt]]i, mille koguväärtus oli üle 20 miljardi euro<ref name="meie" />. Ringlusse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni<ref name="meie" />.

Euro eelised on [[vahetuskursirisk]]i kadumine, mis lihtsustab rahvusvahelist kaubandust ja koostööd, ühistele huvidele orienteeritud rahapoliitika ning hindade suurem läbipaistvus, mis teravdab rahvusvahelist konkurentsi tarbija kasuks.

[[1968]]. aasta tolliliiduga jõudis reaalmajanduslik integratsioon nii kaugele, et võis hakata mõtlema ühtsele valuutale. [[Bretton Woodsi süsteem]]i kokkukukkumine oli hakanud kaubandust takistama, mis tekitas ühtse valuuta järele vajaduse.

Oktoobris [[1970]] tuli [[Luksemburg]]i peaminister [[Pierre Werner]] välja ekspertide välja töötatud "[[Werneri plaan]]iga", mis nägi aastateks [[1971]]–[[1980]] ette kolmeastmelise plaani majandus- ja valuutaliidu sõlmimiseks. [[21. märts]]il [[1972]] loodi [[Euroopa valuutaliit]]: Euroopa Majandusühenduse riikide [[valuuta]]de [[vahetuskurss|vahetuskursid]] tohtisid nüüd kindlaks määratud juhtkurssidest kõrvale kalduda maksimaalselt 2,25% võrra ("[[valuutauss]]"). [[Naftahinnašokk|Naftahinnašoki]] ja [[dollarikriis]]i ning [[Bretton Woodsi süsteem]]i kokkukukkumise tõttu muutus Werneri plaan raskesti teostatavaks ning [[1977]] sellest loobuti.

[[1. juuli]]l [[1987]] jõustus [[Ühtne Euroopa Akt]], mille üheks sihiks oli [[Euroopa Majandus- ja Valuutaliit]]. Selle saavutamiseks töötas [[Euroopa Liidu komisjon]]i esimees [[Jacques Delors]] välja plaani ("[[Delorsi aruanne]]"), mille [[Euroopa Ühenduste Nõukogu]] [[1988]] [[Madrid]]is heaks kiitis. See kolmeastmeline plaan nägi ette liikmesriikide majandus- ja valuutapoliitika kasvava koordineerimise ning lõpuks ühise valuuta kasutusele võtu ja ühise keskpanga asutamise. [[7. veebruar]]il [[1992]] kirjutati alla [[Maastrichti leping]]ule, mis nägi muu hulgas ette, kuidas seda majandus- ja valuutaliitu 1999. aastani ette valmistada, ning määras kindlaks [[lähenemiskriteeriumid]], mis iga liikmesriik peab enne [[euroala]]ga liitumist täitma. Need kriteeriumid pidid tagama ühtse valuuta stabiilsuse ning tasakaalustatud majandusarengu rahaliidus.

* [[Riigivõlg|Riigivõla]] kriteerium – liikmesriigi riigivõla suhe SKP-sse ei tohi ületada ülemäärase puudujäägi kontrollväärtust ehk 60%. Erandid on lubatud juhul, kui see suhe väheneb pidevalt ning läheneb kontrollväärtusele rahuldava kiirusega.

Juba pool aastat pärast nende tingimuste kokkuleppimist lahkusid [[Itaalia liir]] ja [[Suurbritannia nael]] valuutasüsteemist. [[1993]]. aasta algusest jõustus Euroopa siseturg, st kaupade, isikute, teenuste ja kapitali piiramatu liikumine. Suurte valuutapingete tõttu otsustasid liikmesriikide majandus- ja rahandusministrid suurendada Euroopa valuutasüsteemi valuutade kõikumislõtku 2,25 protsendilt 15 protsendile. [[1. jaanuar]]iljaanuaril [[1994]] asutati [[Frankfurt|Frankfurdis]] praeguse [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] eelkäija [[Euroopa Valuutainstituut]].

Detsembris 1995 otsustas [[Euroopa Liidu Nõukogu]] [[Madrid]]is, et uus valuuta võetakse kasutusele [[1999]]. aasta alguses ja selle nimetuseks saab euro. Euro sümboliks valiti märk €. Aastal [[1996]] esitleti Euroopa Liidu tippkohtumisel [[Dublin]]is uusi [[pangatäht]]i. Juunis [[1997]] otsustas [[Euroopa Liidu Nõukogu]] [[Amsterdam]]is sõlmida stabiilsus- ja kasvupakt ning kehtestada Euroopa Majandus- ja Valuutaliidus mitteosalevatele riikide valuutadele uus [[Euroopa vahetuskursimehhanism|vahetuskursimehhanism]]. Samuti tehti korraldused euro õigusliku raamistiku reguleerimiseks.

[[1. juuni]]l [[1998]] asutati [[Frankfurt|Frankfurdis]] ametlikult [[Euroopa Keskpank]]. Koos kõigi Euroopa Liidu riikide keskpankadega moodustab ta [[Euroopa Keskpankade Süsteem]]i. [[Eurosüsteem]]i kuuluvad koos Euroopa Keskpangaga ainult euroala liikmete keskpangad. Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirjaline esmane eesmärk on [[hindade stabiilsus]]e tagamine. Euroopa Keskpanga esimeseks juhiks sai hollandlane [[Wim Duisenberg]], kelle [[1. november|1. novembril]] [[2003]] vahetas välja prantslane [[Jean-Claude Trichet]]. Alates 2011. aasta novembrist on Euroopa Keskpanga presidendi ametis Itaaliast pärit [[Mario Draghi]].

[[1998]]. aasta lõpuks oli selge, et esialgu osalevad valuutaliidus Euroopa Liidu 15 riigist 11. Ülejäänud kas ei olnud kriteeriume täitnud ([[Kreeka]]) või ei olnud osalemisest huvitatud ([[Suurbritannia]], [[Taani]], [[Rootsi]]). Alates [[1. jaanuar]]istjaanuarist [[1999]] võeti euro [[sularahata arveldus]]es kasutusele [[Austria]]s, [[Belgia]]s, [[Holland]]is, [[Iirimaa]]l, [[Itaalia]]s, [[Luksemburg]]is, [[Prantsusmaa]]l, [[Saksamaa]]l ja [[Soome]]s. Selleks ajaks olid rahvuslike valuutade vahetuskursid euro suhtes muutumatutena kindlaks määratud.

Euroala riikideks said 1. jaanuaril [[2001]] Kreeka, 1. jaanuaril [[2007]] [[Sloveenia]], [[1. jaanuar]]iljaanuaril [[2008]] [[Küpros]] ja [[Malta]] 1. jaanuaril [[2009]] [[Slovakkia]], 1. jaanuaril [[2011]] [[Eesti]], 1. jaanuaril [[2014]] [[Läti]] ning 1. jaanuaril [[2015]] [[Leedu]].

[[1. jaanuar]]iljaanuaril [[2002]] asendas euro [[seaduslik maksevahend|seadusliku maksevahendina]] rahvuslikud valuutad.

[[Pilt:European union emu map en.png|thumbpisi|500px|Alates 1. jaanuarist 2015.

Enne uute riikide liitumist [[1. mai]]l [[2004]] ei käibinud euro [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikidest ainult [[Rootsi]]s ( [[Rootsi kroon]] – SEK), [[Suurbritannia]]s ([[Suurbritannia naelsterling|Suurbritannia nael]] – GBP) ja [[Taani]]s ([[Taani kroon]] – DKK).

Valuutaliidu eduka läbiviimise alused on Euroopa Keskpanga sõltumatus ja liikmesriikide kohustus säilitada [[hindade stabiilsus]] ja [[eelarvedistsipliin]].

Juba juunis [[1997]] sõlmiti Euroopa Majandus- ja Rahaliidu riikide vahel [[stabiilsus- ja kasvupakt]]. See näeb muu hulgas ette, et aastane [[riigieelarve puudujääk]] ei tohi ületada 3% [[sisemajanduse koguprodukt]]ist. On ette nähtud varajase hoiatamise süsteem, millega eelarvevõlad avastatakse ja korrigeeritakse juba enne, kui 3 protsendi piirini jõutaks. Liikmesriigid kohustusid ka välja töötama stabiilsusprogrammid, mille järgi saab vähemalt keskmises perspektiivis tasakaalustatud riigieelarve.

Ette nähtud on ka meetmed riigieelarve ülemäärase puudujäägi korral. Kõigepealt annab [[Euroopa Ühenduste Nõukogu]] vastavale liikmesriigile soovituse. Sellest alates peab vastav riik nelja kuu jooksul võtma tarvitusele mõjusad puudujäägi likvideerimise abinõud. Kui Nõukogu selle tähtaja möödumisel nendib, et abinõusid ei ole tarvitusele võetud, võib ta kümne kuu jooksul rakendada sanktsioone, mis seisnevad muu hulgas teatava rahasumma intressita deponeerimises, mis muudetakse trahviks, kui ülemäärane puudujääk kahe aasta jooksul normi piiresse ei alane.

Need sanktsioonid on osutunud mitterakendatavaks. 2003. aasta alguses alustati esimest korda puudujäägimenetlust Saksamaa ja Prantsusmaa vastu, nende riikide vastuseisu tõttu menetlus katkestati. Aastal 2004 oli ülemäärane riigieelarve defitsiit 12 liikmesriigist üheksal. Konflikti lahendamiseks pakti muudeti. Üldkehtiva riigieelarve tasakaalu nõude asemel kehtestati igale riigile konkreetsed normid, mis jätavad rohkem aega ülemäärasest eelarve defitsiidist jagusaamiseks. Peale selle nõutakse nüüd defitsiidimenetluse alustamiseks tõendust, et piirmäära ületamine ei ole ajutine.

2012. aasta keskmine euro vahetuskurss tähtsamate valuutade suhtes oli: <ref name="qsqDl" />

Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge [[inflatsioon]]itaseme tõttu [[lähenemiskriteeriumid|lähenemiskriteeriumidele]]ele vastata.

4. jaanuaril leiti Eesti esimesed võltseurod pärast eurode kasutuselevõttu. <ref name="rX2Zr" />

Euro aitab kaasa [[Euroopa integratsioon]]ile.

Erinevalt Euroopa integratsiooni eelmistest etappidest on mõned riigid valuutaliidust eemale jäänud. Suurbritannia palus erandit [[Maastrichti leping]]ust juba läbirääkimiste ajal, Taanile tehti see siis, kui leping esimesel rahvahääletusel tagasi lükati. Rootsi on seni kõrvale jäänud formaalsetel põhjustel. Euroalaga mitteliitunud riike vaadeldakse tulevaste valuutaliidu liikmetena.

Oletatakse, et kui Suurbritannias jääb peale valuutaliidu pooldajate seisukoht, siis liituvad ka Taani ja Rootsi.

| 120 × 62 &nbsp;mm

| 127 × 67 &nbsp;mm

| 133 × 72 &nbsp;mm

| 140 × 77 &nbsp;mm

| 147 × 82 &nbsp;mm

| 153 × 82 &nbsp;mm

| 160 × 82 &nbsp;mm

* [[12. juuli]] [[2012]], [http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-4-1-6-12 Õiguskantsleri taotlus nr 8 „Euroopa"Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikkel 4 lõike 4 põhiseadusele vastavuse kohta.”"], Riigikohtu veeb

* [https://www.ecb.europa.eu/press/pr/date/2018/html/ecb.pr180917.et.html EKP avalikustab uue 100-eurose ja 200-eurose pangatähe kujunduse], [[Euroopa Keskpank]], 17. september 2018