Redaktsioon: 2. juuli 2019, kell 17:30 redigeeri Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. august 2019, kell 23:46 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 890 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Karl-Johann Laurits''' [[VR II/2]], [[VR II/3]] ([[1. märts]] [[1892]] Mätta talu, [[Tõstamaa vald (Tõstamaa kihelkond)\|Tõstamaa vald]], [[Pärnumaa]] – [[23. juuni~~]] [[1941]] [[Tallinn~~]]<ref name="mnemosyne.ee">[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/332-360.pdf INDIVIDUALS SENTENCED TO DEATH AND EXECUTED IN ESTONIA IN 1940–1941 BY DIFFERENT WAR TRIBUNALS]</ref> või [[29. juuni]]<ref name="prosopos" /> [[1941]] [[Tallinn]]) oli [[Venemaa Keisririik\|Venemaa Keisririigi]] ja [[Eesti]] sõjaväelane ([[kolonel]]). Teda on nimetatud eesti sõjaväeluure rajajaks. == Elulugu == Ta õppis [[Peterburi]]s koduõpetajaks, [[Iesimene maailmasõda\|~~Esimese~~esimese maailmasõja]] alguses mobiliseeriti ja õppis Põhjarinde lipnikekoolis. Sõdis [[Dvinsk]]i ja [[Riia]] lähistel nooremohvitseri, roodu- ja pataljoniülemana. 1917. aastal oli ta tegev [[12. armee (Venemaa Keisririik)\|12. armee]] eesti sõjaväelaste komitees, olles mõnda aega komitee esimees. Hiljem oli ta [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esindaja Põhjarinde staabis. 10. rida ⟶ 11. rida: 31. jaanuar 1928 kuni 1. juuli 1934 oli sõjaväeluure ülem (Kindralstaabi, hiljem Kaitseväe staabi, II osakonna ülem). Õppis aastatel 1933–1935 [[Prantsuse Kõrgem Sõjakool\|Prantsuse Kõrgemas Sõjakoolis]]. 1. juunil 1934 määrati ta kaitseväe esindajaks [[Prantsusmaa\|Prantsusmaal]] ja [[Belgia]]s arvates 1. juulist samal aastal.<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242455&img=era0031_005_0000370_00035_t.jpg Riigivanema käskkirjad kaitsevägede koosseisude paigutamise kohta 5. märts 1934 - 21. detsember 1934. ERA31.5.370]</ref> Arreteeriti [[NKVD]] poolt 1920. septembril 1940. ~~Hukati~~ja hukati Tallinnas 23. juunil 1941.<ref name="mnemosyne.ee" /> Teistel andmetel hukati 29. juunil.<ref name="prosopos">[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=21193 Eesti ohvitserid 1918-1940]</ref> ==Tunnustused== Vabadussõja teenete eest anti Lauritsale [[Vabadusristi II liigi 2. järk]] ja [[Vabadusristi II liigi 3. järk\|II liigi 3. järk]] ning Läti [[Karutapja orden]]i III järk. == Mälestuse jäädvustamine == 23. juunil 2010 avati Tõhelas Lauritsa sünnikodus Mätta talus temale mälestusmärk.<ref>[https://parnu.postimees.ee/278750/tohelas-avatakse-kolonel-lauritsa-malestusmark "Tõhelas avatakse kolonel Lauritsa mälestusmärk"] Pärnu Postimees, 20. juuni 2010</ref> ==Muud==

Karl-Johann Laurits: erinevus redaktsioonide vahel