Eesti Keskerakond: erinevus redaktsioonide vahel

esimees = [[Jüri Ratas]] |

peasekretär = |

europarlament = [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon]] |

ajaleht = [[Kesknädal]]<br/>[[Seitse Päeva]]<br/>[[Pravo i Pravda]] |

}}

 

 

 

Keskerakonna [[ideoloogia]]t on kirjeldatud vasaktsentristliku, [[populism|populistliku]] ja [[sotsiaalliberalism|sotsiaalliberaalsena]]. Partei toetajaskonna moodustavad ennekõike madalama sissetulekuga inimesed ja [[Eesti venelased|vene emakeelega inimesed]].

Keskerakond kasvas välja [[Rahvarinne|Rahvarindest]]<ref name=Saarts214>[[Tõnis Saarts]]. Persistence and decline of political parties: the case of Estonia. ''[[East European Politics]]'', 2015, Vol. 31, No. 2. Lk 214</ref> ja asutati 12. oktoobril 1991. Esimeheks sai [[Edgar Savisaar]]. Kuni 17. aprillini 1993 kandis partei nime ''Eesti Rahva-Keskerakond''.<ref name=info>[http://www.erakonnad.info/erakond/reg/k.html Eesti Keskerakond (K)]. Erakonnad.info</ref>

 

 

1995. aastal leidis aset ka nn [[Lindiskandaal]], kus partei liidrit ja tol hetkel [[siseminister|siseministri]] ametis olnud Savisaart süüdistati teiste poliitikutega peetud erakõneluste lindistamises. Savisaar sunniti tagasi asuma. Järgnes sisetüli erakonnas ja uueks juhiks valiti [[Andra Veidemann]]. Partei tuumik jäi aga lojaalseks Savisaarele ning jätkunud sisevastuolud lõppesid sellega, et Veidemanni leer lahkus 1996. aastal Keskerakonnast ja asutas uue partei ([[Arengupartei]]). Keskerakonna etteotsa naasis Savisaar. Kuigi skandaal oli andnud tõsise löögi erakonna mainele ja populaarsusele, hakkas selle toetus peagi taastuma.<ref name=info /><ref>Tõnis Saarts 2015, lk 219, 221–222</ref> [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1996. aasta kohalikel valimistel]] osaleti oma nimekirjaga 8-s ja valimisliidus 2 omavalitsuses.<ref>Heinsalu jt 2015, lk 101</ref> 1997. aastal liitus Keskerakonnaga [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] ning 1998. aastal [[Erakond Eesti Rohelised]] ja osa [[Eesti Rojalistlik Partei|Eesti Rojalistliku Partei]] liikmeid.<ref name=info />

 

Alates 1990. aastate lõpust on toetus erakonnale olnud stabiilselt suhteliselt kõrge, kuid valitsuse moodustamises on osaletud suhteliselt harva, sest [[parempoolsus|parempoolsed]] erakonnad on tavaliselt teatanud, et nad ei taha Savisaarega koostööd teha ja eelistavad koalitsiooni sõlmimisel teisi parteisid.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 214, 218</ref>

 

 

2004. aastal avaldasid mõned tuntud keskerakondlased (peamiselt endised ministrid 2002–2003 valitsusest) rahulolematust parteis levinud [[Euroskeptitsism|Euroopa Liidu vastaste hoiakute]] ja Savisaare [[Autoritarism|autoritaarse]] juhtimisstiiliga. Konflikt lõppes nende erakonnast lahkumise ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda astumisega. Keskerakonna populaarsusele ja mainele põhjustas see siiski vaid ajutise tagasilöögi. Keskerakond on oma tegusemisajal läbi elanud veel teisigi skandaale, kuid neilgi on partei populaarsusele olnud suhteliselt väike mõju. [[Politoloog]] [[Tõnis Saarts]]i hinnangul on skandaale, tagasilööke, sisemisi kriise ja negatiivset [[meedia]]kajastust aidanud üle elada erakonna arvukas lojaalne tuumikvalijaskond, mille olemasolu tuleneb sellest, et Keskerakond esindab Eesti poliitika peamisi [[sotsiaalne lõhe|sotsiaalseid lõhesid]] (etnilist ja sotsiaal-majanduslikku konflikti), ning Savisaare [[karisma]]atilisest isiksusest ja isiklikust populaarsusest.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 219–220, 223</ref>

Alates 1990. aastatest on Keskerakonda Saartsi hinnangul toetanud [[Üleminekuperiood (1990–1992)|üleminekuperioodil]] kaotajaks jäänud ja vaesemad inimesed. Partei on edukalt esindanud [[sotsiaal-majanduslik lõhe|sotsiaal-majanduslikku lõhet]]. Alates 2000. aastatest on Keskerakond aina enam muutunud [[Eesti venelased|venekeelse vähemuse]] parteiks.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 216–217</ref>

 

 

==Juhtimine ja organisatsioon==

Tõnis Saartsi 2015. aastal antud hinnangu järgi oli Keskerakond kogu oma eksisteerimisaja vältel olnud juhikeskne ja ühtne partei, millega liitunud erinevad rühmad on säilitanud küll oma identiteedi, kuid tsentraliseerivad tendentsid on domineerinud ja erakonna sidusus aja jooksul kasvanud. Alates 1991. kuni 2016. aastani peaaegu vahetpidamata parteid juhtinud Edgar Savisaar kontrollis nii poliitikaotsuseid ja erakonna strateegiat kui parteisisestele administratiivsetele ametikohtadele määramisi ja kandidaatide valikut. Kuigi Savisaare autoritaarne juhtimisstiil on tekitanud vastuseisu, peetakse partei sees väga oluliseks tema rolli erakonna lagunemise ärahoidmisel.<ref>Tõnis Saarts 2015, lk 212, 220–222</ref>

 

===Juhatus===

 

==Välissuhted==

[[2004]]. aastal sõlmis Keskerakond koostööleppe Venemaa võimuerakonna [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaaga]].<ref>Rasmus Kagge. [http://www.postimees.ee/101204/esileht/152303.php Leping Ühtse Venemaaga murendab Keskerakonna] – Postimees, 10.12.2004</ref> Lepingu sõlmimise põhjustena on keskerakondlased hiljem välja toonud ühe juhtiva keskerakondlase ärilist huvi saada tänu sellele Venemaal asjaajamises eeliseid, toonaste juhtide usu ja teadmise, et sarnasest koostööleppest on huvitatud ka [[Res Publica]], parteijuhtide hinnangut, et sellise leppe sõlmimine näitab vene valijatele, et just Keskerakonnaga arvestatakse ja Keskerakond on [[Eesti-Venemaa suhted|Eesti-Vene suhetes]] tegija ning lootust, et see parandab Eesti-Vene suheteid. Koostööprotokolli on kritiseeritud nii Keskerakonna sees kui teiste partide poolt. Nii on näiteks Keskerakonda süüdistatud Venemaa huvide teenimises ja Venemaa juhtide poliitiliseks käepikenduseks saamises. Seoses [[Ukraina kriis|Ukraina sündmustega]] tõstatati 2014. aastal erakonna sees küsimus leppe tühistamisest, kuid üksmeelele ses osas ei jõutud. Kadri Simsoni sõnul oli see lepe nagunii raugenud, juba aastaid tegelikku koostööd pole olnud ja protokoll pole tähtajaline ega lõpetamise klausliga. Raimond Kaljulaiu sõnul oli lepe seisnenud üksikute Keskerakonna poliitikute suhtluses Venemaa poliitikutega, mitte erakondadevahelises koostöös. Kaljulaid tõi enne [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimisi]] välja neli põhjust, miks lepingut pole tühistatud: tegu pole pakilise küsimusega, kuna leppel puudub sisuline tähendus; otsus oleks võinud Keskerakonna lõhestada; venekeelsed valijad oleks seda tõlgendanud välisele survele järeleandmisena; leppe üle otsustamiseks on poliitiliselt sobivam aeg pärast 2019. aasta Riigikogu ja [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimisi]].<ref>[https://arvamus.postimees.ee/3881147/suur-ulevaade-keskerakonna-12-aastat-uhtse-venemaaga Suur ülevaade: Keskerakonna 12 aastat Ühtse Venemaaga]. [[Postimees]], 21.10.2016</ref><ref>[https://arvamus.postimees.ee/6526887/kiuslik-kusimus-keskerakonnale-miks-te-ei-tuhista-koostoolepet-putini-uhtse-venemaaga Kiuslik küsimus Keskerakonnale: miks te ei tühista koostöölepet Putini Ühtse Venemaaga?]. [[Postimees]], 19.02.2019</ref>