Brest-Litovski rahuleping: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Traktat brzeski 1918.jpg|pisi|300px|Kaks esimest lehekülge Brest-Litovski rahulepingust (vasakult paremale:) [[saksa keel]]es, [[ungari keel]]es, [[bulgaaria keel]]es, [[türgi keel]]es ja [[vene keel]]es
'''Brest-Litovski rahuleping''' oli [[rahuleping]], mis kirjutati alla [[3. märts]]il [[1918]] [[Brest (Valgevene)|Brest-Litovskis]] [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] (Keskriikide) vahel Venemaa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] väljumise kohta.
[[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]]
Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Ukraina]], [[Leedu]] ja [[Poola]].
== Rahuläbirääkimised ==
11. rida:
==Erimeelsused nõukogude juhtkonnas rahuläbirääkimistel==
[[
Nõukogude Venemaal oli läbirääkimiste ajal võimul [[bolševikud|bolševike]] ja vasak-[[esseerid]]e koalitsioonivalitsus, mistõttu sel ajal osaliselt veel säilinud demokraatliku valitsemisprotsessi käigus toimusid erinevate huvigruppide vahel diskussioonid ja võimuvõitlus. Venemaa Nõukogude Vabariigi valitsuses oli kolm eriarvamustel rühmitust:
*[[Vladimir Lenin]] – toetas rahu sõlmimist Nelikliiduga, kuna see oli ainus võimalus säilitada bolševike võim Venemaal
19. rida:
==Rahuleping 3. märtsil==
===Rahulepingu allkirjastajad===
[[
'''[[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keiserliku Valitsuse poolt]]'''
*[[Richard von Kühlmann]], välisministeeriumi riigisekretär, keisririigi [[tõeline salanõunik]]
99. rida:
* Saksamaa vahendustegevus Venemaa ja Türgi vahel Bakuu piirkonna tagastamiseks Venemaale ja selle eest, osa Bakuu nafta vahetamisega [[Donbass]]i kivisõe vastu Saksamaaga;
* Saksamaa garantiid, selle kohta, et Soomest ei jätkata sõjategevust Venemaa Petrogradi suunas ning vabatastakse seal [[Soome kodusõda|Soome kodusõjas]] vangistatud [[punaarmee]]lased;
* Venemaa poolt 6 000 000 000 marga suuruse [[kontributsioon]]i tasumine Saksamaale (millest tasuti 83 533
13. novembril 1918 pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i tühistas [[Nõukogude Venemaa]] Brest-Litovski rahulepingu koos kõigi lisadega, alustas sõjategevust ja püüdis taastada rahueelset seisu sakslastele kaotatud aladel.
Isegi enamlaste käes vangis olles arvas suurvürst [[Pavel Aleksandrovitš]], et vene intelligents andestab enamlastele pigem massilised tapmised kui Brest-Litovski rahu. Lepingu tühistamine pidi olema eeltingimus tulevase valge Venemaa valitsuse liitumiseks Saksamaaga Esimeses maailmasõjas<ref>Saksa salaluure Tallinnas. [[Vaba Maa]], 6. september 1933, nr
==Brest-Litovski rahulepingu tulemused Eestile==
110. rida:
{{tsitaat|Lisa I, mis on sätestatud 3. märtsi 1918 Venemaa ja Keskriikide vahelise Rahulepingu Artikkel 3.
:Kooskõlas Venemaaga sõlmitud Rahulepingu Artikkel 3. määruste sätetega, piir, mis Läänes kulgeb piki Venemaa suverääniteeti, läbib saared [[Hiiumaa|Dago]] ja [[Vormsi|Worms]] vahel [[Muhu|Mohn]] ja mandri saarte vahel [[Ruhnu|Runo]] ja [[Kihnu|Kuno]] ja segmentide kõver läbib [[Riia laht|Riia lahe]], jõuab Mandrile veidi Loodes, [[Liivimaa]] [[Lielupe|Aa]] suust, siis see kõver jätkudes ümbritseb Riia Ida ja Üxküll (Öger Galle) [lääne], risti üle [[Daugava|Düna]]. Siis läheb edasi [[Dünaberg|Düna]] Ida kohta, kus lõppes endine [[Kuramaa]] piir, peaaegu Druja, ja selle koha ta ulatub sirgjooneliselt Edelasse joostes Strusty järvest kuni Driswjaty järve lõunaosas, jättes Driswjaty asula ise joonest Itta.
:Siit rida kõverusi Kagu-edela suunas Mjelengjany lähedal Saksa poolel. Paikkonnad Widsy ja Tweretsch jääb joonest Itta. Ta läbib alates Swenziany-Lyntupy raudteeliini, umbes keskelt. Joon läheb siis mööda oja paikkonnad Michalischki ja Gerwjany poolt, mis mõlemad on jäetud Läände, edasi piki jõgesid Oschmjanka ja Loscha. Edasi jookseb mitmesugused põikeid tehes ja jõuab raudteele [[Vilnius|Wilna]]-Smorgon, mida ta ületab Slobodka veidi Läänes. Siin teeb rea kõverusi, joostes otse Klewisa, Saksa poolel teel Oschmjany ja Dsewenischki Ida ja Geranony Lääne poolt, piki jõgesid Opita ja Gawja kuni Niemen.
:Nüüd jookseb piir allapoole mööda [[Neman|Niemen]] sängi Mosty eespool asuva punktini, ja siin on kurvides otse Lõunasse mööda Selwianka jõkke sängi, mis sellest jookseb Roshanyni, mis jääb joonest Itta. Sealt see möödub Edela suunas (mööda Temra) kuni Ukraina piirini, kus see on Prushanyni.. Siit ta läheb Borowiri (?) ja Szolzhentiza vahelt (?), Koski (?) ja Dobruschin vahelt (?), ja jookseb edasi Lääne pool Prushany - Vidoml teed, jookseb otse ja paindub Liesna jõe juures, jättes Vidoml koha Vene poolele. Piir lõpeb Liesna jõest Brest-Litovski Põhja pool, [[Smolensk|Szmolienitza]] ja [[Bobrušin|Bobruschin]] jäävad Ida pool joont, [[Riia]], [[Jakobstadt|Jacobstadt]], [[Daugavpils|Dwinsk]], [[Šventininkai|Svenzjany]], [[Vilnius]], [[Lida]], [[Volkovõsk|Wolkowysk]] ja [[Konstantinov|Konstantinow]] on Saksa poolel.
:Piirjoone täiesti täpselt kindlaks määramiseks luuakse Vene-Saksa kooskõlastamise komisjoni.||}}
[[11. november|11. novembril]] [[1918]] alistus [[Saksa keisririik|Saksamaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusena [[Antant|Antandile]]. Pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i algas saksa vägede evakueerimine vallutatud aladelt.
[[16. november|16.]] – [[19. november|19. novembril]] pidas [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] delegatsioon Berliinist määratud Saksa Vabariigi esindajaga Baltimail [[August Winnig]]iga [[Riia]]s läbirääkimisi Eesti–Saksa suhete korraldamiseks. Tulemuseks oli, et 19. novembril 1918 kirjutati alla leping, milles Saksamaa esindaja Baltimail tunnustas [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse Eestis]] iseseisvaks võimuks.
Enne seda aga jõudis [[Vladimir Lenin|Lenini]] juhitud bolševike valitsus [[Vene SFNV|Venemaal]] [[13. november|13. novembril]] 1918 ühepoolselt tühistada Brest-Litovski rahulepingu koos selle lisadega. [[Punaarmee]] alustas pealetungi lahkuvate saksa vägede järel, hoidudes samal ajal relvakonfliktidest evakueeruva saksa armeega ning püüdes taastada Brest–Litovski rahu eelset seisu sakslastele kaotatud aladel. [[18. november|18. novembril]] [[Läti Vabadussõda|tungis Punaarmee Lätisse]] ja 28. novembril kahe [[diviis]]iga (kokku 12 000 meest) [[Narva]] kohal üle Eesti piiri. Algas [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõda]].
| |||