Anglosaksid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 213.180.9.138 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss.
Märgis: Tühistamine
P pisitoimetamine
2. rida:
{{viita}}
 
[[Pilt:Sutton Hoo helmet 2016.png|thumbpisi|242px|right|[[Sutton Hoo]]st leitud kiivri rekonstruktsioon, mis arvatavasti kuulus [[Rædwald]]ile, kes suri umbes aastal 624. Põhinedes rooma paraadkiivri disainil, sarnanesid selle kaunistused tolleaegsete rootsi kiivritega, mis leiti [[Vana-Uppsala]]st.]]
 
'''Anglosaksid''' olid [[Germaanlased|germaani hõimud]], kes rändasid alates 5. sajandi algusest [[Jüütimaa]]lt ja Põhja-Saksamaalt [[Suurbritannia|Britannia]]sse. Anglosaksi periood tähistab inglise ajaloo perioodi pärast nende esialgset [[Asula|ümberasumist]], nende kaudu [[Inglismaa|inglise]] rahva loomist, kuni [[Normanni vallutus Inglismaal|normanni vallutuseni]], umbes aastatel 550–1066. Mõistet ''anglosaksi'' kasutatakse ka keele kohta, mida tänapäeval kutsutakse õigemini [[vanainglise keel]]eks, mida rääkisid ja kirjutasid anglosaksid Inglismaal ja Ida-[[Šotimaa]]l vähemalt 5. sajandi keskpaigast kuni 12. sajandi keskpaigani, misjärel on see tuntud kui [[keskinglise keel]].
16. rida:
== Etümoloogia ==
 
[[Pilt:A.D. 500-1000, Anglo-Saxons - 022 - Costumes of All Nations (1882).JPG|thumbpisi|Anglosaksid, 500–1000.]]
 
Mõiste "''anglosaksid"'' võib leida [[Alfred Suur]]e ajal välja antud dokumentidest, kes näib olevat sageli kasutanud tiitleid ''rex Anglorum Saxonum'' ja ''rex Angul-Saxonum'' (inglise [[saksid]]e kuningas). Mõisted ''ænglisc'' ('Angle-kin') ja ''Angelcynn'' ('gens Anglorum') on samuti kaotanud oma esialgse tähenduse viidata anglitele, eristamaks saksidest, kui neid esmakordselt tõendati. Oma varaseimas tähenduses viitasid nad germaani rahvale, kes asus Ida-Britanniasse 5. sajandist. Põlised [[Britid (keldi rahvas)|britid]], kes kirjutasid nii [[ladina keel|ladina]] kui ka [[kõmri keel]]es, nimetasid neid sissetungijaid sõnaga 'Saxones' või 'Saeson' – nimetus ''Saeson'' on tänapäeva kõmri sõna [[inglased|inglaste]] kohta; samatähenduslik sõna [[gaeli keel]]es on ''Sasannach'' ja [[iiri keel]]es ''Sasanach''.
32. rida:
=== Juured (400–600) ===
 
[[Pilt:Anglo.Saxon.migration.5th.cen.jpg|frameless|240px|right]]
 
{{vaata|Anglosaksi asustus Britannias}}
43. rida:
{{vaata|Seitse kuningriiki}}
 
[[Pilt:Britain peoples circa 600.svg|thumbpisi|230px|right|uprightpüsti|Peamised anglosaksi rahvad 600. aasta paiku, jagatuna Beda kolme traditsioonilisse gruppi – kuigi tegelikkus võis olla keerukam.]]
 
[[Anglosaksi Inglismaa ristiusustamine|Anglosakside ristiusustamine]] algas Britannias aastal 597 ja lõppes vähemalt nimeliselt aastal 686. Läbi kogu 7. ja 8. sajandi kõikus võim suuremate kuningriikide vahel. Beda järgi näib 6. sajandi lõpul olevat domineeriv [[Æthelberht Kentist]], kuid võim näib siis nihkuvat põhja poole [[Mercia]] ja [[Northumbria]] kuningriikidesse.
58. rida:
9. sajandil kasvas viikingite väljakutse tõsise ulatuseni. Alfred Suure võit [[Edington (Wiltshire)|Edington]]is [[Wiltshire|Wiltshire'i]]s aastal 878 tõi vahelduva rahu, kuid oma vallutusega [[Jórvíki kuningriik|Jórvík]]iga said daanid tugeva pidepunkti Inglismaal.
 
Mõned varem saabunud sissetungijad tulid väikeste gruppidena või koos [[daanid]]ega. Üldiselt usutakse, et nad lahkusid oma kodumaalt suurema usulise vabaduse pärast, kuna neile ei meeldinud kristlus, mida neile peale suruti. Pole mingit märki sellest, et neid oli seal enne saabumist ja seega vähene vastupanu, kui üldse, kohalike poolt. Nad ründasid Inglismaa eri paigus ja see näis juhuslikuna. Näiteks ründasid need rüüstajad 980. aasta paiku kolmes kohas: [[Hampshire|Hampshire'is]], [[Thanet|Thanetis]]is ja [[Cheshire|Cheshire'is]], kuid järgmise kuue aasta jooksul rünnakuid ei registreeritud. Tuntuimaks sündmuseks, mis nendest rüüsteretkedest välja tuli, oli siiski see, et esmakordselt sattus Inglismaa kontakti mistahes kujul diplomaatiaga [[Normandia]]st.
 
Nad muutusid üksteise suhtes vaenulikuks suveks aastal 990. Nende vaen muutus nii suureks, et paavst [[Johannes XV]] pidi saatma saadiku lepinguga, et tüli lahendada. See oli [[Jõulud|Jõulupäeval]] aastal 990, kui kuningas [[Ethelred II|Aethelred Nõutu]]le esitati komisjoni, ja varsti koostas nõukogu tingimused, mis saadeti [[Normandia hertsog]]ile. Doktriin sätestas, et kumbki ei tohi sõbrustada teise vaenlastega ja et nad peaksid nõustuma hüvitisega iga kahjustuse eest, mida kumbki võiks teiselt riigilt toetada.
64. rida:
Tähtis areng 9. sajandil oli [[Wessexi kuningriik|Wessexi kuningriigi]] tõus; oma valitsemisaja lõpul tunnustati Alfredi ülemvalitsejana mitme lõunapoolse kuningriigi poolt. [[Athelstan|Æþelstān]] oli esimene kuningas, kes saavutas otsevõimu selle üle, mida peetakse "Inglismaaks".
 
10. sajandi lõpul taastus [[Skandinaavia ajalugu|Skandinaavia]] huvi Inglismaa vastu, vallutusi tegid [[Svend Harkhabe]] ja tema poeg [[Knud Suur]]. Aastaks 1066 oli kolm isandat, kes nõutasid inglise trooni, mis põhjustas kaks sissetungi ning [[Stamford Bridge'i lahing|Stamford Bridge'i]] ja [[Hastingsi lahing|Hastingsi]] lahingud. Viimane, mis kuulutas [[Normanni vallutus Inglismaal|normanni vallutust Inglismaal]], põhjustas anglosaksi riigi kukutamise ja [[Normannid|normannidenormannid]]e võimulesaamise.
 
=== Pärast normanni vallutust ===
76. rida:
{{vaata|Anglosaksi arhitektuur}}
 
[[Pilt:Saxon palace at Cheddar.jpg|thumbpisi|Anglosaksi kuningapalee rekonstruktsioon Cheddaris umbes aastast 1000.]]
 
Varased anglosaksi ehitised Britannias olid üldiselt lihtsad, müüritist ei kasutatud mujal kui vundamentides, vaid ehitati peamiselt puidust ja katused tehti [[roog (ehitusmaterjal)|roost]]. Eelistades üldiselt mitte asuda vanades rooma linnades, ehitasid anglosaksid väikeseid linnu oma põllumajanduskeskuste juurde, koolmekohtadesse või sadamakohtadesse. Iga linna keskel oli peahoone, mille keskel oli kolle.
88. rida:
{{vaata|Anglosaksi kunst}}
 
[[Pilt:Alfred Jewel.jpg|thumbpisi|250px|[[Alfredi kaliskivi]].]]
[[Pilt:Pentney hoard.jpg|thumbpisi|250px|Pentney aare.]]
 
Varajane anglosaksi kunst arenes mandri germaani stiilidest juveliiri- ja muus metallitöös ning tipnes erakordsete leidudega kuninglikust laevmatusest [[Sutton Hoo]]s, sattudes ristiusustamise tippu umbes 620. aastatel. Kristlus sai mõjutusi [[keldi kunst]]ist iiri misjonäride kaudu Northumbrias ning Itaaliast ja kristlikult mandrilt Gregoriuse ja tema järglaste kaudu lõunas. Northumbria oli oluline Põhja-Britannia ja Iirimaa [[Saarte kunst|saarte stiil]] arengus, mis sulandas anglosaksi ja keldi tehnikad ja motiivid, kasutades neid kristlusega sissetoodud objektide kujundamisel, nagu raamatud, kivikujud ja kiriklik metallitöö. See mõjutas ka lõunat, mis arendas ka oma stiili. Ilmalikud jäänukid on enamasti ehted, nii meeste kui ka naiste omad, ning sisaldavad varustust sõduritele ja nende relvadele, mis oli peamine sisu aastal 2009 avastatud [[Staffordshire'i aare|Staffordshire'i aarde]] üle 3500 esemest, arvatavasti 7. ja 8. sajandist. Anglosaksid eelistasid ümaraid [[pross]]e läbi kogu perioodi, erinevalt mandri [[fibula]] tüübist või [[keldi pross]]idest.
115. rida:
=== Sugulus ===
 
Tänu võrdlevale eraldatusele ja [[Germaanlased|germaani hõimude]] raskele sissetungile Põhja-Euroopa osast väljaspool Rooma mõju oli [[anglosaksi Inglismaa]] põhjalikult germaaniseeritud ja jäi kultuuriliselt rohkem germaanlikuks kui ülejäänud Euroopa läbi suurema osa keskajast. [[John Blair]] väitis, et palju sellest, mida Tacitus kirjutas varajaste germaanlaste kohta 1. sajandil pKr, kehtib täpselt anglosakside kohta ja et isegi nende pööramine [[kristlus|kristlusse]]se jättis enamuse nende tavadest ja kommetest puutumata.
 
Anglosaksi sugulusmõisted olid üldiselt väga lihtsad; sama sõna kasutatakse tiitlites ''[[granddaughter]]'' ja ''[[niece]]''. Selle põhjal oli [[Tuumikpere|tuumikmajapidamine]] ilmselt norm ja [[suurpere]]t ilmselt ei peetud eriti vajalikuks, kuigi seal oli veidi suurem tähelepanu isa perekonnale, arvestades anglosakside sõjakat iseloomu. Samuti, kui kirik keelas abiellumise [[veresugulus|liiga lähedaste sugulaste]] vahel, oli lihtrahvas arvatavasti veelgi heidutatum kindlate sugulussidemete hoidmisel; Britannias oli vaid nii palju rahvast ja praktiliselt kõik saarel olid mingil määral suguluses ja võib-olla kauged sugulussidemed tuli unustada või peaaegu kõik abielud oleksid keelatud olnud.
131. rida:
{{vaata|Anglosaksi kirjandus}}
 
[[Pilt:Beowulf.firstpage.jpeg|thumbpisi|190px|right|Eepose "[[Beowulf]]" esimene lehekülg]]
 
Vanaingliskeelsed kirjandusteosed sisaldasid žanre, nagu [[eepos]], [[hagiograafia]], [[jutlus]]ed, [[Piibel|piibli]]tõlked, õigusalased teosed, [[kroonika]]d, mõistatused ja muud. Kokku on sellest perioodist säilinud umbes 400 [[Käsikiri|käsikirja]], tähelepanuväärne korpus nii populaarseks huviks kui ka spetsialistidele uurida.