Ristvõlv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
'''Ristvõlv''', ka '''ristservjoonvõlv''' ja '''servjoonvõlv'''<ref>https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/servjoonv%C3%B5lv/1</ref> on [[võlv]]itüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe [[silindervõlv]]i täisnurksel lõikumisel. Lõikumiskohtadel olevaid diagonaalseid jooni nimetatakse servjoonteks, nende vahele jäävaid kolmnurkseid osi võlvisiiludeks, mida ristservjoonvõlvil on neli. Tavaline [[Vana-Rooma]] ja [[Romaani kunst|romaani]] arhitektuuris. [[Teravkaar]]seid kaheksa võlvisiiluga ristservjoonvõlve leiab ka [[Gooti kunst|gooti]] arhitektuuris.
 
Juba romaani arhitektuuris hakatakse võlvi stabiliseerimiseks ehitama tugiroideidtoetava funktsiooniga [[Roie (arhitektuur)|roideid]] ja kasutama ristservjoonvõlviservjoonvõlvi asemel roietele toetuvat [[ristroidvõlv]]i. Roidvõlvehituse tipptase saavutatakse gooti arhitektuuris.
 
== Sisejõud ==
Puhtgeomeetrilise poolkaarelepoolring[[kaar]]ele rajaneva ülesehitusega ristvõlv oleks ebastabiilne, sest diagonaalis servjoontest moodustuv kaar peab sildama suurema vahemaa kui kumbki ristuvatest silindervõlvidest eraldi (sest [[Ruut|ruudu]] [[diagonaal]] on pikem kui kumbki külg) ja oleks jääva kõrguse korral külgsuunas välja venitatud. Kui soovitakse, et ristvõlvi diagonaal oleks sama stabiilne kui silindervõlvi ristlõige, peaks ta olema suurema [[raadius]]ega ja seetõttu on enamus ristvõlve ehitistes keskelt [[vööndkaar]]te suhtes tõstetud. See tähendab, et [[võlvik]]u kõrgeim punkt asetseb vööndkaarte lagipunktidest kõrgemal.
 
Teravkaarse ristvõlvi puhul seda probleemi ei esine, sest külgsuunalised survejõud on teravkaare puhul nagunii väiksemad ja teravkaart saab hõlpsamini kohandada erinevatele sildeavadele kaare välimust ja ehitust oluliselt muutmata.