Ristvõlv: erinevus redaktsioonide vahel

Ristservjoonvõlvi tunti juba [[Antiikaeg|antiikajal]]. [[Vana-Rooma|Rooma]] ehitistes, näiteks [[termid]]es, arendati see tüüp täiuslikuks – üks [[Rooma keisririik|keisririigi]] aegne monumendi fragment on säilinud [[Cáparra]]s, samuti [[Diocletianuse termid]]es [[Rooma]]s, mille [[frigidaarium]]is tänapäeval paikneb [[Santa Maria degli Angeli e dei Martiri kirik]]. [[Varakeskaeg|Varakeskajal]] võeti see võlvivorm muutusteta rooma arhitektuurist üle, üks ilusamaid varaseid ristservjoonvõlve leidub [[Theoderichi mausoleum]]i allkorrusel, samuti [[Aacheni toomkirik]]us. Laialt kasutati romaani ehitistes, kuid võlvitüübi massiivsuse tõttu ei olnud võimalik nii ehitada väga suuri hooneid. Stabiilsema roidvõlvi leiutamisega oli võimalik ehitiste ja võlvide proportsioone rohkem varieerida ja ristservjoonvõlv jäi kasutusele väiksemates hoonetes. Teravkaare kasutuselevõtuga ilmus arhitektuuri teravkaarne ristservjoonvõlv (seda kohtab päris palju Eesti maakirikutes).