Redaktsioon: 24. mai 2019, kell 18:58 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. juuli 2019, kell 23:46 redigeeri eemalda Marrx (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6802 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
32. rida: [[File:Mõniste vasallilinnus 10.jpg\|thumb\|Vaade linnusealalt üle järve ida suunas]] [[1550]]. aasta paiku ostis Mõniste Johann Vanem Andreas Buchholzilt Aluliina järve idakaldal oleva Lāzberġise mõisa (''Fianden, Feygen'')<ref>https://books.google.ee/books?id=KqRKAAAAcAAJ&pg=PA292&dq=Kirchspiel+Luhde&hl=en&sa=X&ei=FFTbUP-ONM2R0QWtqoDYBg#v=onepage&q=Kirchspiel%20Marienburg&f=false Hagemeisters Geschichte, lk. 258</ref>. Liivi sõjas poola ajal Üxküllid küll korraks kaotasid selle, kuid [[1578]]. aasta paiku sai eelmise Johanni poeg Johann Üxküll selle Poola kuningalt [[Stefan Batory]]lt lääniks tagasi. [[1592]] valdas mõisat seesama Johann Noorem.▼ ▲Liivi sõjas poola ajal Üxküllid küll korraks kaotasid ~~selle~~Mõniste ja teised valdused, kuid [[1578]]. aasta paiku sai eelmise Johanni poeg Johann Üxküll ~~selle~~need Poola kuningalt [[Stefan Batory]]lt lääniks tagasi. [[1592]] valdas mõisat seesama Johann Noorem. [[1593]] andis Sigismund III Johann Üxküllile uuesti ka Lāzberġise. [[1594]]. aasta 15. juunil kinnitas Poola kuningas Sigismund III Mõniste koos Eestimaal asuvate ''Arrowall''i ja ''Killofer''i mõisaga uuesti Johannile<ref name="books.google.nl"/>.

Mõniste vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel