Uherský Brod: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎Ajalugu: - kronoloogia
PResümee puudub
18. rida:
'''Uherský Brod''' ([[saksa keel]]es ''Ungarisch Brod'', tõlkes ''Ungari Koole'') on [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Uherské Hradiště ringkond|Uherské Hradiště ringkonnas]]. Linn asub [[Bílé Karpaty]] mägedes [[Olšava]] jõe kaldal merepinnast 251 meetri kõrgusel.
 
Tähtsamad tööstusettevõtted on sealne õlletehas, ehitusfirma ja tulirelvasidtulirelvi valmistav ettevõte [[Česká zbrojovka Uherský Brod]]. Linnas on kino, kultuurimaja ja raamatukogu <ref>PŘÍSPĚVKOVÉ ORGANIZACE. Uherský Brod, 2014-01-01</ref>
 
Vaatamisväärsusteks on aastal 1692 [[neitsi Maarja]] auks püstitatud sammas, [[Jan Amos Komenský]] muuseum, häärber aastast 1512, raekoda aastast 1702, hussiitide kirik aastast 1733 ja kaks keskaegset katoliku kirikut
26. rida:
Piirkonda on esimest korda kirjalikult mainitud aastal [[1140]]; toona kandis see nime ''Brod'' ja seal asus koolmekoht. Aastal 1272 andis [[Otakar II]] asulale kuningliku [[linn]]a staatuse. Aastal 1506 andis [[Ulászló II]] linna Janile Kunovicist, ühtlasi kaotas see kuningliku linna staatuse.<ref>[https://www.ub.cz/info/historie-mesta?&expandMenu=16 Město Uherský Brod - Historie města.]</ref>
 
[[XVI sajand]]il valmisid nii sealne häärber kui ka raekoda. [[XVII sajand]]il ründasid linna [[ungarlased]], mistõttu selle areng peatus. Sajandi keskel ehitati sealse [[dominiiklased|dominiiklaste]] kloostri juurde katoliku kirik. Taas hakkas linn intensiivsemalt kasvama [[XVIII sajand]]il, mil sinna asusid elama nii [[sakslased]] kui ka [[juudid]]. Toona domineerisid raes sakslased, [[tšehhid]] hakkasid linna juhtimisel rolli mängima alles[[XIX sajand]]il, mil tööstuse areng tõi sinna maalt tšehhi rahvusest elanikke. Aastal 1894 ehitati sinna õlletehas. Tol perioodil jagunes linn kolmeks - juudi agul, kesklinn, kus elasid rikkamad tšehhi ja saksa soost elanikud, ning poolagraarne äärelinn, kus elasid valdavalt tšehhid.
 
Pärast [[Tšehhoslovakkia]] iseseisvumist kujunes linn kohaliku põllumajandusliku piirkonna keskuseks. Linnas peeti kolm korda aastas [[laat]]a. Aastal 1922 rajati sinna esimene kino. Kui Saksamaal tulid võimule natsid, rajati sinna linna strageeliststrateegilist asukohta arvestades tulirelvade tehas.
 
Teise maailmasõja ajal hävitasid sakslased sealse juutide kogukonna. Ellu jäänud linnast pagenud juudid sõja lõppedes sinna tagasi enam ei tulnud, eelistades jääda välismaale.
 
Aastal 2015 leidis sealses restoranis aset tulistamine, mille käigus hukkus üheksa inimest.<ref>''At least 8 dead as gunman opens fire in Czech restaurant'' - Toronto Star, Associated Press, 2015-02-24</ref>
 
=== Linnapead ===
38. rida:
|-
|
* 18501850–1854 - 1854 - Karel Hladník
* 18541854–1861 - 1861 - Antonín Schönweitz
* 18611861–1870 - 1870 - Matěj Pecháček
* 18701870–1890 - 1890 - Ludvík Brix
* 18901890–1893 - 1893 - Matěj Pecháček
* 18931893–1897 - 1897 - Bedřich Weber
* 18971897–1900 - 1900 - Ignác Seichert
* 19001900–1905 - 1905 - Bedřich Weber
* 19051905–1919 - 1919 - Hubert Herold
* 19191919–1928 - 1928 - Jan Renner
* 19281928–1932 - 1932 - Jaroslav Lužný
* 19321932–1939 - 1939 - Bohuslav Luža
* 19391939–1941 - 1941 - Jaroslav Hlobil
* 19411941–1944 - 1944 - Vladimír Havránek
* 19441944–1945 - 1945 - Karel Zobek
* 1945 - 1945– Vincenc Jelínek
|
* 19451945–1946 - 1946 - Dominik Zůbek
* 19461946–1948 - 1948 - Cyril Kramář
* 19481948–1949 - 1949 - Jaroslav Kubíček
* 19491949–1952 - 1952 - Václav Sláma
* 19521952–1954 - 1954 - Vladimír Křenek
* 19541954–1960 - 1960 - František Bernas
* 19601960–1964 - 1964 - František Černý
* 19641964–1971 - 1971 - Josef Zdráhal
* 19711971–1981 - 1981 - Antonín Pavlacký
* 19811981–1984 - 1984 - Jindřich Rožnovský
* 19841984–1989 - 1989 - Josef Popelka
* 19891989–1990 - 1990 - Josef Krivda
* 19901990–1998 - 1998 - Jiří Veselý
* 19981998–2010 - 2010 - Ladislav Kryštov
* 20102010–2018 - 2018 - Patrik Kunčar
* 2018 - -2018– Ferdinand Kubáník
|}