Sägalised: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
9. rida:
| selts = '''Sägalised''' ''Siluriformes''
}}
'''Sägalised''' on mitmekülgne grupp [[kiiruimsed|kiiruimseid]] kalu. Inglise keeles „catfish“''catfish'' on nad saanud nime [[poised|poisete]] järgi, mis meenutavad kasside vurre. On olemas soomusplaatidega kaetud kui ka palja nahaga olendeid. Vaatamata nende nimest, pole kõigil sägalistel silmapaistvaid poiseid. Säilinud sägaliigid elavad sisemaal (magevetes) või rannikuvetes, välja arvatud Antarktikas ja Arktikas. Säga on kõige enam levinud troopilises Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas. Üle poole kõigist sägaliste liikidest elavad Ameerikas. Nad on ainsad suurkalad, kes on sisenenud magevee elupaikadesse Madagaskaril, Austraalias ja New Uus-Guineas.
 
==Morfoloogia==
15. rida:
Lame pea aitab sägalistel paremini läbi substraadi kaevata ning arvatavasti toimib ka nn veealuse tiivana. Sägalised üldiselt toituvad pigem läbi imamise või neelamise kui närimise. Sägalistel on väike ülelõualuu.
Sägalistel on kuni neli paari poiseid: nasaalsed, ülelõualuul (mõlemal pool suud) ja kaks paari lõual. Sägalistel on poised alati paarides. Paljudel suurtel sägaliste liikidel on kemoretseptorid üle kogu keha, mis tähendab, et nad „maitsevad“ kõike, mida nad puutuvad ning „nuusutavad“ kemikaale vees. Kuna sägaliste poised ja kemoretseptorid on olulisemad toidu tuvastamisel, on sägaliste silmad võrdlemisi väikesed.
EnamusEnamikul sägalistel ei ole soomuseid. Nad kasutavad limaga kaetud keha nahakaudseks respiratsiooniks, kus kala hingab naha kaudu. MõnelMõnda sägalistellliiki onsägaliste nahk on kaetud luuliste plaatidega, sarvplaatidega. Kõikidel sägalistel, välja arvatud Malapteruridae sugukonna isenditel, on tugev ja õõnes luine selgroo-taoline kiir (ray) nende selja- ja rinnauime peal, mida nad kasutavad enda kaitsmiseks. Selle abil eritavad paljud liigid enda kaitseks mürki.
Noorkaladel on suured pead ja silmad võrreldes suuremate, rohkem täiskasvanud isenditega. Suuremal osal sägalistel on iseloomulikud omadused, nagu suu ja uime asetus ning uime kujud noorkaladel ja täiskasvanud kaladel sarnased. Paljude liikide puhul on ka värvuse muster sarnane.
Dimorfism esineb umbes pooltel sägaliste sugukondadel.
25. rida:
==Sägalised kui toit==
Sägalisi on laialdaselt püütud ja kasvatatud toiduks sadu aastaid Aafrikas, Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Hinnang kvaliteedile ja maitsele varieerub. Mõnede toidukriitikute arvates on säga suurepärane toit, samas mõnede arvates on maitse vesine. Kasvandustes kasvatatud sägalised sisaldavad vähem oomega-3 rasvhappeid ja palju rohkem oomega-6 rasvhappeid.
Kõige rohkem süüakse USAs kanali ja sinisäga (''Ictalurus furcatus''), mõlemaid leidub seal looduslikult ning kasvatatakse laialdaselt. Kuna kasvandutes kasvanud sägad omasid suurt rolli USA toidust, kuulutas president Ronald Reagan 25. juunil 1987 ''Catfish Day'' riiklikuks pühaks, et väärtustada kasvandustes kasvatatud sägasid.
 
==Ohud inimestele==
32. rida:
Paljudel sägaliste liikidel on “astlad”, mis on sageli mürgised. Mõned liigid kasvavad väga suurteks kaaludes rohkem kui 100 kg, seega ohustavad nad inimesi oma suurusega, kui nad muutuvad agressiivseteks, võivad nad tekitada suuri vigastusi. Sellised suured liigid sageli jahivad kalu ning söövad isegi veelinde ja kahepaikseid.
 
Amazonase jões elab parasiitne säga, kes ujub inimeste suguorganitessesuguelunditesse ja pärakusse ning kinnitub oma seljaogadega sinna. See säga on [[candiru]]<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.urbandictionary.com/define.php?term=candiru|Pealkiri=Candiru|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> (''Vandellia cirrhosa''), väike ja usja kehaga.
 
==Viited==
{{viited}}
"Catfish" Vikipeedia artikkel [https://en.wikipedia.org/wiki/Catfish]
==Muud allikad==
* [https://en.wikipedia.org/wiki/Catfish Artikkel "Catfish" ingliskeelses Vikipeedias]
 
[[urbandict:candiru|Candiru]]